Päev algas lõbusa tantsuõppega pärimusmuusika aidas koos vahvate poolakatega. Peaks mainima, et nad korraldasid meile ikka korraliku trenni, sest pärast paari poola tantsu oli nahk igatahes üleni märg. Nähtavasti armastavad nad tempokaid ja hüplevaid tantse - eestlastena arvasime muidugi, et pääseme paari aeglase tantsuga, mida lihtsalt läbi sammuda, aga võta sa näpust - pigistasid meistki selle lustaka temperamendipisiku välja! Näiteks oli üks vägagi naljakas sabatants, kus esitantsija pidi sabaotsa kätte saama, see ei tahtnud aga kuidagi õnnestuda. Heh, tantsisime isegi poola versiooni lapaduust, kus sai teisel haarata kord jalgadest, kord kõrvadest.
Pärast poola "sauna" sai veidi mahti hinge tõmmata, et siis hakata nautima Kati esinemist koos Vabajalaga ning TÜRKA etteasteid.
Järgmisena oli aeg teha mõned Torbikupildid, et siis ruttu end rongkäigu sappa võtta. Kell 3 süüdati aida ees tantsupeo tuli ja rongkäik võis alata. Võtsime siis meiegi põuest välja oma uhke lipukese-sildikese (kõige suurema ja lahedama), mis kõigile ikka teatas, et meie olemegi Torbikud.
Teel Vabaduse platsile kohtasime oma n.ö esitorbiklast Marenit, ja kuna meid juhtus olema paaritu arv, ei lasknud me võimalust käest, vaid haarasime ta tee äärest kaasa. Jõudnud tillukesele Viljandi esindusplatsile, hakkas tants ja trall kohe pihta. Tantsijad moodustasid pika vooklema ja siugleva kolonni ning nii tantsiti ära "Kägara". Siis võtsime maavalitsuse hoone ees omale ühe platsi ja hakkasime "Voortantsu" ning "Juudijungi" tatsama... Oh, ja siis see tore "Targa rehealune", mida sai vaikselt kaasa ümiseda ja mis meenutas justkui mingit sorti nõidumist.
Seejärel oli posu teisi tantse ehk üks suur ports "pudru ja kapsaid"...Need tantsud möödusid nii kiirelt, et ei saanudki aru. No ja meil läks parajalt vussi ka ikka vahel. Paljude tantsudega oli nii, et õppisime neid linnulennult ehk esinemise käigus proovisime neid esimest korda läbi, näiteks "Sabatantsuga" juhtus nii. Kati aga ütles pärast, et ta kohe meelega jättis meile selle õpetamata, et me kõik suudaks endale tõestada, et saame muidu ka hakkama. "Oige ja vasemba" ajal tekitamise ühe suure sõõri koos paari teise tantsurühmaga, üheks oli Kati maavalitsuse rühm. Ent juhtus nii, et naistel läks seal oma meeste pärast jagelemiseks, sest kui oli näitsikutel aeg seesmisest ringist välja tulla ja poiste käte alt läbi pugeda, tahtsid mitu naist alati ühest "august" minna. Kaerajaani ajal sattusid meie ringi ka mõned poola poisid. "Varas" möödus miskipärast nii, et alati jäi partnerist ilma just keegi Torbiku tüdrukutest. Va varganäpud need võõrad mehed! "Sõrmetants" pani pea ringi käima nagu ikka ja "Kalamies" südame rõõmsalt pekslema. "Ratas" ja "Üks-kaks-kolm-neli" kulgesid ilusti katse ja eksituse meetodil Rubeni juhendamisel.
Põsed talvises õhus õhetama tantsitud, mindi üheskoos mulgiputru mekkima. Korraldajad ja kõik rühmajuhendajad said lõpus autasustatud diplomiga. Kuna üle Eesti oli tohutult rahvatantsusõpru kokku voorinud, ei saanud ju toredat päeva lõpetada ilma korraliku simmanita.
PILDID
PILDID
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar