Tantsulaager Puhjas:)

20. veebruaril tuli laupäev teisiti. Ei olnud mingit lõunani põõnamist. Torbikud pakkisid end ja oma seitse asja autodesse ning liikusid Puhja, kus toimus meie esimene laager:)

Magamiskohad välja valitud, köögitoimkonnad paika pandud ning sõnad peale loetud, hakkasime trenniga pihta. Kui keegi millegipärast arvas, et tegu on sellise rahuliku niisama olemise, söömise, joomise laagriga siis peale esimest trenni ta arvamus kindlasti muutus:P

Üks väike puhkepaus, kõhud korralikult täis söödud, kõik hilisemad tulijad ka kohale jõudnud, hakkasime tegelema oma Baltica kavaga, mis tegelikult oli ka üks peamisi põhjuseid laagri korraldamiseks (või siis vabandus laagri korraldamiseks(A))
Meie kava teemaks on maarjapäev. Täpsemalt võid selle kohta lugeda siit ja siit. Meie kava on sellest, kuidas naised kõrtsis maarjapäeva tähistavad. Naised jalutavad kõrtsi, pead kammimata, sest kes siis maarjapäeval juukseid kammib, ussid söövad kapsad ju ära niimoodi!
Kõrtsilaua tagant leiame kõrtsmik Andrese, kellele paneme tanu pähe, moodustame tema ümber ringi ja laulame, tantsime reinlendrit:)Millalgi imbuvad kõrtsi mehed, kes, olles selgelt häiritud meie laulust (räägib see ju sellest, kuidas neil küljed on puha hallitanud ja kui odavad nad on), üritavad meile näidata, kui kõvad mehed nad ikka on, selle tõestuseks teevad nad ühe pulgatantsu.
See aga ajab janu peale, otsitakse Jürit kes ometi välja teeks. Jüri hakkab klaase täis valama - üks, kaks, kolm.. Kellelegi aga meenub, et see on ju tants "Üks, kaks, kolme neli...". Mõnusa lauluga tehakse üks tants. Naised muutuvad juba natuke ülemeelikuks, eks see ole natuke naistepuna süü, ja nõuavad tuulikut. Meestel on siiski vaja tõestada, et nemad on ka need kõige kõvemad lauljad ja teevad ühe meestelaulu, muidugi tulevad naised ka tantsima. Lõpuks võetakse naised selga ja laulujorina saatel lahkutakse kõrtsist:P

Tuli üks väga lahe maarjapäev välja:)



Õhtul tirisime lauad lavale, sõime, jõime head paremat ja tähistasime talviseid sünnipäevi, küsitlesime uusi tulijaid.
Tekkis küsimus, et kui nüüd Balitca ülevaatus 27. veebruaril ära on, mida me pärast seda tegema hakkame, tantsupeole meid ju ei lasta, sest tuleb välja, et paljud meie rühmast on üle 22 aasta vanad ja seega pole enam noored:) Kuskilt tuli siis, et "hakkame "Tuljakut" tantsima!"

Pühapäeva hommik hakkas uniselt. Need, kes olid end millegipärast hommikusöögi toimkonda pannud, ajasid end unesegaselt juba enne kukke ja koitu üles (no olgu, nii hull see asi siiski polnud:)) Ärgatud, kosutud, tuli teha üks korralik trenn. Soojendusel hakkasid endast märku andma igasugused lihased, mille olemasolust mina näiteks teadlikki polnud:) Üks korralik soojendus tehtud, hakkasime "Tuljakut" harjutama. Oh, küll seal on palju hüplemist! :) Aga kunagi jõuame meie ka nii kaugele, et võime seda une pealt esitada:)


Veel pilte

Talvine tantsupidu ehk Torbikud Viljandit vallutamas...

6. küünlakuu päeval võtsime meie, Torbikud, suuna ühe kaunima linna poole, millel nimeks Viljandi. Nimelt toimus seal juba XII Viljandi talve tantsupidu, mille üheks korraldajaks oli meie Kati ise.


Päev algas lõbusa tantsuõppega pärimusmuusika aidas koos vahvate poolakatega. Peaks mainima, et nad korraldasid meile ikka korraliku trenni, sest pärast paari poola tantsu oli nahk igatahes üleni märg. Nähtavasti armastavad nad tempokaid ja hüplevaid tantse - eestlastena arvasime muidugi, et pääseme paari aeglase tantsuga, mida lihtsalt läbi sammuda, aga võta sa näpust - pigistasid meistki selle lustaka temperamendipisiku välja! Näiteks oli üks vägagi naljakas sabatants, kus esitantsija pidi sabaotsa kätte saama, see ei tahtnud aga kuidagi õnnestuda. Heh, tantsisime isegi poola versiooni lapaduust, kus sai teisel haarata kord jalgadest, kord kõrvadest.


Pärast poola "sauna" sai veidi mahti hinge tõmmata, et siis hakata nautima Kati esinemist koos Vabajalaga ning TÜRKA etteasteid.


Järgmisena oli aeg teha mõned Torbikupildid, et siis ruttu end rongkäigu sappa võtta. Kell 3 süüdati aida ees tantsupeo tuli ja rongkäik võis alata. Võtsime siis meiegi põuest välja oma uhke lipukese-sildikese (kõige suurema ja lahedama), mis kõigile ikka teatas, et meie olemegi Torbikud.


Teel Vabaduse platsile kohtasime oma n.ö esitorbiklast Marenit, ja kuna meid juhtus olema paaritu arv, ei lasknud me võimalust käest, vaid haarasime ta tee äärest kaasa. Jõudnud tillukesele Viljandi esindusplatsile, hakkas tants ja trall kohe pihta. Tantsijad moodustasid pika vooklema ja siugleva kolonni ning nii tantsiti ära "Kägara". Siis võtsime maavalitsuse hoone ees omale ühe platsi ja hakkasime "Voortantsu" ning "Juudijungi" tatsama... Oh, ja siis see tore "Targa rehealune", mida sai vaikselt kaasa ümiseda ja mis meenutas justkui mingit sorti nõidumist.

Seejärel oli posu teisi tantse ehk üks suur ports "pudru ja kapsaid"...Need tantsud möödusid nii kiirelt, et ei saanudki aru. No ja meil läks parajalt vussi ka ikka vahel. Paljude tantsudega oli nii, et õppisime neid linnulennult ehk esinemise käigus proovisime neid esimest korda läbi, näiteks "Sabatantsuga" juhtus nii. Kati aga ütles pärast, et ta kohe meelega jättis meile selle õpetamata, et me kõik suudaks endale tõestada, et saame muidu ka hakkama. "Oige ja vasemba" ajal tekitamise ühe suure sõõri koos paari teise tantsurühmaga, üheks oli Kati maavalitsuse rühm. Ent juhtus nii, et naistel läks seal oma meeste pärast jagelemiseks, sest kui oli näitsikutel aeg seesmisest ringist välja tulla ja poiste käte alt läbi pugeda, tahtsid mitu naist alati ühest "august" minna. Kaerajaani ajal sattusid meie ringi ka mõned poola poisid. "Varas" möödus miskipärast nii, et alati jäi partnerist ilma just keegi Torbiku tüdrukutest. Va varganäpud need võõrad mehed! "Sõrmetants" pani pea ringi käima nagu ikka ja "Kalamies" südame rõõmsalt pekslema. "Ratas" ja "Üks-kaks-kolm-neli" kulgesid ilusti katse ja eksituse meetodil Rubeni juhendamisel.

Põsed talvises õhus õhetama tantsitud, mindi üheskoos mulgiputru mekkima. Korraldajad ja kõik rühmajuhendajad said lõpus autasustatud diplomiga. Kuna üle Eesti oli tohutult rahvatantsusõpru kokku voorinud, ei saanud ju toredat päeva lõpetada ilma korraliku simmanita.

PILDID