"Tõmba Jüri" ehk sada vakka kehasoola

Torbikud on viimased pühapäevad veetnud Puhjas. Ei, me ei käinud seal saunas või niisama rahulikult pühapäeva veetmas, vaid tegime maruliselt trenni. Maailmas on igasuguseid erinevaid leilivõtmise viise, aga võib vist öelda, et "Tõmba Jürist" karmimat pole. Ainult paar minutit tantsu, aga märg selg ning keel vestil on kindlasti kindlustatud. See vist viitab sellele, et meil on rohkem trenni vaja? Järgmisel päeval oli igatahes vähemalt pooltel Torbikutel lihastes valupitsitust tunda. Meenub veel, kuidas ühes esmaspäevas trennis voolas Taavi pealaelt pärast Kati soojendust üks hea pangetäis kehavedelikke põrandale nii, et pärast kõik lainetas.

Kati ja Ave valmistasid meile viimases Puhja trennis ühe vahva üllatuse ka, ilmudes ühtäkki lavale nagu mehed muiste (loe: meesterahvasteks riietatult) ning hakkasid siis"Pruuditantsu" esitama.

Oleme peaaegu selgeks saanud "Põhjamaa", kuigi viimane katsetus Puhjas näitas vastupidist. Ikka kipuvad ununema, millal peavad käed 45 kraadi tõstetud olema, millal 90. Muuseas, "Põhjamaad" oleme vahepeal Mr Sanga puudumisel või valede plaatide tõttu elava laulu saatel tantsinud, sest kes siis "Põhjamaad" kaasa leelotada ei oskaks? ;) Joanna oli siinkohal eriti julge ja tubli. "Lugu labajalga" ning "Eesti muld ja Eesti süda" on meil alles lapsekingades.

Viimane esmaspäevane trenn ei olnud päris tavapärane. Eesmärk oli trenni lõpuks saada kõigi nimed selgeks, vahetades pidevalt paarilisi ning erinevaid folkloorseid tantse keerutades. Ja tundus, et eesmärk sai täidetud. Vähemalt Alvaril küll, kes pärast "Varast" sattus üksinda keset ringi ning sai seepeale "auhinnaks" kõigi nimed ette vuristada.

Peale selle, et Torbikud on niigi kirju seltskond, oleme me nüüd ka rahvusvaheline kooslus. Meil on nüüd üks hollandlanna, venelanna, poolatar ja vist ka (?) soomlane :) Tore on, et välismaalased eesti rahvatantsu vastu huvi tunnevad. Ühes trennis ehmatasime algul ära, kui nägime, kuidas lava äärel istusid tõsiste näoilmetega meesterahvad, üks noor, teine vanem. Kas nüüd oli saabunud Torbikute viimne kohtupäev? Ei, tegemist ei olnud siiski karmide järelvaatajate või rahvatantsufüüreritega - Ingel olid isa ja vend Hollandist külas. Milline kergendus!

Ja selleks, et Tiigi seltsimajja sisse pääseda, ei pea just kive vastu akent viskama (kuigi päris nutikas) - tänapäevases infomaailmas võib ka kellelegi helistada:)

Torbikud on jälle hoos!

Ei, Torbikud pole vahepeal loorberitele puhkama jäänud - uus aasta on alanud vägagi lennukalt ja kindlate sihtidega. Nimelt on meil plaanis pürgida noorte tantsupeole ning suvisele Naiste Tantsupeole. Ega's midagi - tuleb kõvasti trenni vihtuda ning tantsususse auklikuks kulutada.

Mis on aga eriti rõõmustav - meid oli viimases trennis kokku lausa 11 paari! Ja seekord polnud enam tüdruk-tüdruk paare, vaid tõesti, noormehi jagus kõigile:). Meie väike saal kipub vaat et isegi kitsaks jääma. Tore, et nõnda palju uusi rahvatantsusõpru on leidnud tee Torbikute ridadesse. Vanad Torbikud võivad kinnitada, et teil seisab ees üks üdini lõbus ja sisukas aasta:). Ja kui alguses tantsusammud veel päris soovitult välja ei tule, ei maksa kohkuda ega tujul langeda lasta - teate ju küll, et harjutamine teeb meistriks. Ei maksa muretseda, sest Kati ja Ave panevad meid ükskord õigete eestlaste moodi tantsima niikuinii :)

Kerget jalga kõikidele vanadele ja uutele!