Tulime ja võitsime

Torbikud said Baltica pealavale!!!:)

Karksi- Nuias näeme:)

Maarjapäev

Maarjapäev on Torbikutele oluline tähtpäev:) Seepärast otsustatigi 25. märtsi varahommikul, (olgem ausad, öösel) päikest tervitama minna. Ei saa mainimata jääta, et Malve ei pidanud paljuks ujuma minna. Kroonikud sinna kahjuks ei jõudnudki, seepärast võiksid asjaosalised julgelt oma muljed kommentaaridesse kirja panna;) Pilte saab vaadata SIIT:)

Esmaspäeval juhtub ka

Kuna Torbikutel on juhtunud veidraid asju ikka neljapäeviti, vaatas saatus, et nii ikka ei saa ja esmaspäeval peaks ka midagi toimuma.

Kohal oli väga vähe Torbikuid, trenni andis seekord Ruben. Ja makki polnud. Oli oodata vaikset tantsutrenni:) Kuulasime üksteise hingamist, mängisime plastiliini ja igas mõttes teistsugune trenn.Korraga läks aga signalisatsioon tööle. Me ei osanud sellest suurt midagi arvata, kui läks siis läks. Vaevalt keegi mõtles, et asja pärast see üürgab, küllap lihtsalt "niisama" juhtus. Ruben tõttas asja kontrollima, kõik paistis korras olevat. Tähtsad onud tulid asja kontrollima, üritasid signalisatsiooni maha saada. Selles kõiges ei paistnud midagi veidrat.
Hiljem saime aga teada, et mingi tegelane oli direktori kabineti ukse kangiga lahti murdnud ja läpaka varastanud...

Karksi- Nuia

Laupäevad ei pea alati olema puhkepäevad või kui ongi, siis olgu aktiivse puhkamise päevad. Sedasi mõtlesid need Torbikud, kes 9.jaanuaril Karksi-Nuia segarahvatantsurühmade õppepäevale sõitsid. Usinad õppurid olid Ave, Malve, Sille, Margit, Heigo, Maali ja Taavi.

Kes veel ei tea, siis Karksi-Nuia on armas väikelinn Viljandimaal ja seal tegutseb kolm rahvatantsurühma. Päeva alguses saime esimest korda tuttavaks Malvega, kel oli see esimene kord Torbikutega koos tantsida. Seejärel tegime jalad soojaks ning meie Ave näitas kõigile, mida ta Viljandi Kultuuriakadeemias on õppinud. Me olime uhked, et oleme ägeda juhendaja endale saanud :)

Kuna rahvast oli palju, siis Torbikud otsustasid minna õppima Helen Reimandi tantsu „Isa labajalg”. Sellega sai kohe alguses palju nalja kuna meie õpetaja ei suutnud ka sotti saada kuidas need kombinatsioonid üksteise järgi minema peavad. Segadust oli ikka omajagu, aga tants ise on väga raske ja väga väsitav ja väga huvitav. Päris selgeks seda ei saanudki, aga küll me koos teiste Torbikutega seda veel õpime.

Vahepeal sõime ja kiitsime Malve tehtud pirukaid ning vaatasime kuidas teised tantsivad. Päeva lõpus olid esinemised. Torbikud kutsuti „Isa labajalga” tantsima ning võite kindlad olla, et nalja ja naerda said nii pealtvaatajad kui meie ise.

Kohalikud noored aga üllatasid meid tehniliselt väga keeruka kavaga.
Karksi-Nuia jääb meile meelde ning kindlasti on Torbikute esindus ka järgmistel koolitustel väljas!

Kirjutas Taavi

(ei, kuupäev pole vale, see toimuski ammu-ammu:) )