3. hooaja avalaager

Nii, püüan nüüd tubli vana-torbik olla ja panna kirja oma nägemuse (loodan, et ka nooremate torbikute esindaja paneb oma nägemuse blogisse kirja :) meie selle hooaja esimesest laagrist. 5. novembri hommikul hakkas Rannu rahvamaja ette kahtlaselt palju autosid tekkima, millest tulid välja rõõmsad ja energilised kohalikule rahvale tundmatud näod - torbikud. Sellel hooajal siis leidsime tänu ühele uuele torbikule uue toreda koha, kus Puhja ja Tabivere kõrval ka laagreid saab pidada. Esmamulje majast oli vägev, igal pool olid uksed ja käigud ja trepid, mis viisid absoluutselt igale poole. Polnud juhus, et kolmandalt korruselt võisid sa äkki ennast keldrist avastada, ilma et sa oleks aru saanud, kuidas sa sinna sattusid, veel vähem teades tagasiteed :D Õnneks siiski laagri lõpus kadusid polnud ja ikka kõik vist leidsid tee majast välja. Aga tulles tagasi siis alguse juurde, kella kümneks jõudis meie auto igatahes Rannu, pakkisime asjad lahti ja juba oligi rivistus. Kati, Ave ja Taavi ütlesid mõned tähtsamad asjad, mille teadmine kasuks võis tulla (nt. kui kaua esialgse plaani järgi trennid kestavad ja mis kell süüa saab) ja siis läks Ave eestvedamisel soojendus lahti ... ja oli see vast soojendus :D Seejärel liikusid noored torbikud keldrikorrusel asuvasse peeglisaali, et Katiga trenni teha ja meie (vanad) jäime koos Avega suurde saali, et meelde tuletada Nummerpolka ja ega seal eriti midagi peale alguse meeles polnudki :) Üllatuslikult ruttu saabus juba lõuna ja kellel söök kaasas oli, sai endal veidi keha kinnitada. Pärast lõunat liikusid vanad koos Katiga peeglisaali ja noored jäid suurde saali. Katiga alustasim täitsa uue tantsu õppimist - Kodu kotus. Aega läks aga enne õhtusööki oli ka selle tantsu kondikava selge. Õhtusöögi tellisime Rannust ja vähese raha eest sai igatahes väga maitsva ja korraliku prae :) Sel korral läks nii, et noored said varem trennist lahti, ehk neil õnnestus esimestena duši alla pääseda, järjekordi õnneks vanade saabudes enam polnud, aga mida veel polnud oli soe vesi :D Ehk siis pesuskäik oli võrreldav talisuplusega ... või isegi veel külmem, mulle vähemalt tundus nii :D Aga ka sellest ei lasknud me enda tujul langeda vaid alustasime selle kõige lõbusama osaga. Õhtu algas küll veel erinevate otsuste tegemisega ja tutvumisringiga (kes, kust ja millega tegeleb), aga õigepea läks lahti ka noorte torbikuteks ristimisega (ehk nagu meil seda kutsutakse "torbiku alla saamine"). Selle jaoks tuli noortel läbida erinevad vägitükid, mille abil selgitati välja ka tugevaim nais- ja meestorbik (seekord küll ainult noorte hulgast, vanad vaatasid naerulsui pealt ;). Edasi tuli veel erinevaid võistlusi, küll tuli ussinahka ajada, siis aga ninaga tikutops pikali lükata, ei puudunud ka vanad head sussitõstmismäng ja vollimäng. Muidugi tehti ka tantsu ja kohustuslik Tõmba-Jüri oli ka olemas :) Pärast südaööd hakkasid esimesed juba madratsite ja lebomattide poole liikuma, tugevamad pidasid vastu vist kuni 4-5ni. Aga olenemata sellest, kes mis kell magama sai, algas trenn järgmisel hommikul kella 10st. Enne seda oli iseteeninduslik hommikusöök, ehk et oli olemas vorst, või ja leib/sai, millest igaüks siis sai endale sobiva võileiva teha ja isegi kohv oli olemas, lahja küll aga siiski olemas ;) Soojenduse tegi meile jälle Ave ja üllatav küll, aga olime suuteliselt isegi liikuma, mõned lihased andsid endast küll pidevalt teada (valu läbi siis muidugi), aga miski polnud ületamatu. Hiljem õppisime jälle Nummerpolkat, sest ööga oli päris oluline osa sellest jälle ununenud ja Katiga tuletasime samuti meelde Kodu kotuse ja õppisime Kati enda tantsu - Suve labajalg. Umbes kella kahe paiku kogunesime kõik - uued ja vanad suurde saali, et siis ette näidata kõik see, mille olime selle pooleteise päeva jooksul saavutanud. Lõpuks tegime veel üheskoos kokkuvõtte olnud ajast ja mõtlesime natuke ka tuleviku peale, et kuhu võiks esinema minna. Siis aga hakkasid kõik jälle pakkima ja autodesse minema ja signaalitamise saatel need torbikud seal Rannust minema saidki.



Mõned meeleolukad pildid laagri trenniosast ja muidugi ka õhtusest kavast :)

Torbikud panid sportlased tantsima!

Eelmisel nädalal, 27.oktoobril, olid torbikud kutsutud esinema Eestimaa Spordiliidu üritusele Elvasse. Tegemist oli käesoleva hooaja esimese suurema etteastega.

Torbikud tantsisid sissejuhatuseks ilusat ja südamlikku lavatantsu „Eesti muld ja Eesti süda“. Seejärel tehti juba hoogsam „Lugu labajalga“ ja „Vastasite“. Kui mehed oma jõulise tantsuga „Velekeseq noorõkõsõq“ vahvalt hakkama said, tormasid lavale neiud ja rebisid mehed lennukale „Tõmba Jüri´le“, et esinemisplokile punkt panna.

Peale väikest pausi tantsiti klassikaline „Oige ja Vasemba“ ning seejärel vaadati, kuidas nn spordiinimesed torbikute tantsutrennile vastu peavad. Kati eestvedamisel õpetati erinevaid folkloorseid tantse. Rahvas sai ikka korralikult ära väsitatud. Nagu eestlastel ikka: algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Perekonnavalss tõstis rahva tantsuisu kõrgele ja leidus ka neid, kes tundsid huvi, millal järgmine trenn on.

Ka meie tugevad naised näitasid oma jõudu!

Spetsialist Alvar

Kontrolliti ka spordimeeste jõudu ja oskust looga alt läbi pugemisel ning vägikaika veol, spordinaised aga pidid torbiku meeste keerutatud tuulikus püsima. Muidugi ei pääsenud me ka torbikute nimesaamisloo selgitamisest.

Naised lennus

Esinemas olid nii vanemad olijad kui ka rühma uued liikmed. Kokkuvõttes läks esinemine hästi ning rahvas jäi rahule.

Soojad tänud Katile ja Avele, esinejatele ning kaasaelajatele!

3. hooaeg

Nonii, püüame selle blogi siiski varjusurmast üles äratada ;) Ehk siis, toimunud on vahepeal nii palju, et kõigest kohe kindlasti kirjutada ei jõua, viimane sissekanne oli ju peaaegu aasta tagasi. Eelmise hooaja sisse mahtus mitu-mitu laagrit, küll Puhjas kui ka toredas uues kohas - Tabiveres, loodame, et sinna jõuame varsti jälle ;) Siis olid muidugi erinevad talvised tantsupeod, nii Tartus, Kambjas kui ka Viljandis. Suve alustasime kuuma I Naiste Tantsupeoga Jõgeval, mis oligi meie jaoks üks esimesi suurimaid esinemisi vist ja hooaeg tipnes muidugi XI Noorte Tansu- ja Laulupeoga Maa ja Ilm Tallinnas (kuna Torbikud ennast kiitmast ei väsi, siis mainin ära ka selle, et olime nii tublid ja saavutasime I kategooria), milleks terve hooaeg saigi harjutatud, ja mille "tõttu" meil Tõmba Jüri nüüd ka une pealt selge on :) Peale selle käisid meie noormehed suvel ka Tõrva Loitsul ja mõned agaramad tegid mõne tantsu ka Europeade raames ja hooaja lõpetasime varajastel hommikutundidel 23. augustil kui andsime oma teate edasi teatetantsul - EHK SIIS oli tegus 2. hooaeg! :)

Aga see on kõik nüüd seljataha jäänud ja sel esmaspäeval, 26. septembril algas meil 3.hooaeg. Ja oi kuidas algas veel. Esimesse trenni oli kokku tulnud tervelt 42 tantsijat, kusjuures üle poolte neist olid uued näod! Jutud käisid, et kõik ei olnud saanud veel esimesse trenni tulla, seega äkki neid uusi nägusid tekib veel juurdegi :D Esialgne plaan on nüüd tantsijad kaheks rühmaks jaotada, a'la siis algajad ja vanad olijad. Sellega muidugi tekib see probleem, et meil on vaja ka uut kohta, kus teine rühm siis proove saaks teha, sest Tiigi Seltsimajas on sobivad ajad kahjuks juba kinni. Esimene trenn mööduski üpris rahulikult folkloorseid tantse õppides, esitlusele tulid näiteks Kalamees, Kuppari moori, Perekonna valss, Oige ja Vasemba .. ja võib-olla veel mõni, enam polegi meeles. Kuna aga ruumis, kus paras oleks tantsida 16 tantsijal, tantsis umbes 40 tantsijat, siis sammuruumi väga polnud ja õhk kippus ka ära kaduma, seega trenni lõpuks oli ikka tunne, nagu oleks jällegi 30 kraadise kuumuse juures ja tantsiks Tõmba Jürit (nagu meile see olukord suvel nii koduseks sai ;).

Sel hooajal on plaanis osa võtta jälle erinevatest talvistest tantsupidudest, võib-olla ka B-segarühmade suvepäevadest Tartumaal ning suur soov on osaleda ka suvel Itaalias toimuval Europeadel.


Selline sai siis lühikokkuvõte olnust ja veel toimuvast, loodame siis, et Torbikute blogisse on nüüdsest mõtet tihedamini eksida ;)

Kerget jalga ja rõõmsat meelt kõigile uutele Torbikutele, vanadele pole seda vaja soovida, ma tean niigi, et see on teis olemas :)

"Tõmba Jüri" ehk sada vakka kehasoola

Torbikud on viimased pühapäevad veetnud Puhjas. Ei, me ei käinud seal saunas või niisama rahulikult pühapäeva veetmas, vaid tegime maruliselt trenni. Maailmas on igasuguseid erinevaid leilivõtmise viise, aga võib vist öelda, et "Tõmba Jürist" karmimat pole. Ainult paar minutit tantsu, aga märg selg ning keel vestil on kindlasti kindlustatud. See vist viitab sellele, et meil on rohkem trenni vaja? Järgmisel päeval oli igatahes vähemalt pooltel Torbikutel lihastes valupitsitust tunda. Meenub veel, kuidas ühes esmaspäevas trennis voolas Taavi pealaelt pärast Kati soojendust üks hea pangetäis kehavedelikke põrandale nii, et pärast kõik lainetas.

Kati ja Ave valmistasid meile viimases Puhja trennis ühe vahva üllatuse ka, ilmudes ühtäkki lavale nagu mehed muiste (loe: meesterahvasteks riietatult) ning hakkasid siis"Pruuditantsu" esitama.

Oleme peaaegu selgeks saanud "Põhjamaa", kuigi viimane katsetus Puhjas näitas vastupidist. Ikka kipuvad ununema, millal peavad käed 45 kraadi tõstetud olema, millal 90. Muuseas, "Põhjamaad" oleme vahepeal Mr Sanga puudumisel või valede plaatide tõttu elava laulu saatel tantsinud, sest kes siis "Põhjamaad" kaasa leelotada ei oskaks? ;) Joanna oli siinkohal eriti julge ja tubli. "Lugu labajalga" ning "Eesti muld ja Eesti süda" on meil alles lapsekingades.

Viimane esmaspäevane trenn ei olnud päris tavapärane. Eesmärk oli trenni lõpuks saada kõigi nimed selgeks, vahetades pidevalt paarilisi ning erinevaid folkloorseid tantse keerutades. Ja tundus, et eesmärk sai täidetud. Vähemalt Alvaril küll, kes pärast "Varast" sattus üksinda keset ringi ning sai seepeale "auhinnaks" kõigi nimed ette vuristada.

Peale selle, et Torbikud on niigi kirju seltskond, oleme me nüüd ka rahvusvaheline kooslus. Meil on nüüd üks hollandlanna, venelanna, poolatar ja vist ka (?) soomlane :) Tore on, et välismaalased eesti rahvatantsu vastu huvi tunnevad. Ühes trennis ehmatasime algul ära, kui nägime, kuidas lava äärel istusid tõsiste näoilmetega meesterahvad, üks noor, teine vanem. Kas nüüd oli saabunud Torbikute viimne kohtupäev? Ei, tegemist ei olnud siiski karmide järelvaatajate või rahvatantsufüüreritega - Ingel olid isa ja vend Hollandist külas. Milline kergendus!

Ja selleks, et Tiigi seltsimajja sisse pääseda, ei pea just kive vastu akent viskama (kuigi päris nutikas) - tänapäevases infomaailmas võib ka kellelegi helistada:)

Torbikud on jälle hoos!

Ei, Torbikud pole vahepeal loorberitele puhkama jäänud - uus aasta on alanud vägagi lennukalt ja kindlate sihtidega. Nimelt on meil plaanis pürgida noorte tantsupeole ning suvisele Naiste Tantsupeole. Ega's midagi - tuleb kõvasti trenni vihtuda ning tantsususse auklikuks kulutada.

Mis on aga eriti rõõmustav - meid oli viimases trennis kokku lausa 11 paari! Ja seekord polnud enam tüdruk-tüdruk paare, vaid tõesti, noormehi jagus kõigile:). Meie väike saal kipub vaat et isegi kitsaks jääma. Tore, et nõnda palju uusi rahvatantsusõpru on leidnud tee Torbikute ridadesse. Vanad Torbikud võivad kinnitada, et teil seisab ees üks üdini lõbus ja sisukas aasta:). Ja kui alguses tantsusammud veel päris soovitult välja ei tule, ei maksa kohkuda ega tujul langeda lasta - teate ju küll, et harjutamine teeb meistriks. Ei maksa muretseda, sest Kati ja Ave panevad meid ükskord õigete eestlaste moodi tantsima niikuinii :)

Kerget jalga kõikidele vanadele ja uutele!

Uue hooga

Te kõik kindlasti juba kibelete tantsima ja piilute vargsi tantsususside poole, mõeldes, et ei tea millal need küll jalga saaks tõmmata. Tirige need aga julgelt kapist välja ja lööge l2ikima, trennid hakkavad pihta 20. septembril kell 20 Tiigi seltsimajas. Vedage siis kõik sõbrad, tuttavad ka kaasa:)

BALTICA 2010

Esiteks, palun vabandust nende ees, kes te muudkui blogi külastate ega jõua ära oodata, millal nüüd lõpuks mõni blogipost tuleb. Veeretan süü selle mõnusa sooja suve kaela. ;)

Aga Balticast siis...



Seekord ronisid Torbikud bussi, naistel karikakrad (härjasilmad:P) ja rukkililled pärgade punumiseks käes, meestel kaasas lõbus tuju ning vali lauluhääl. Sõit Karksi-Nuia poole võis alata. Päike hüppas ka pilve tagant välja. Kui hommikul oligi kõik natuke hall ja vihmane, siis enam mitte.

Viljandis tegime väikese peatuse, et Torbikute meespoole tuttuued rahvariided peale korjata - jah, meie meesosalistel on nüüd päris oma põlvpüksid ja särgid. Parkisime siis parajasti Karksi-Nuias oma bussi, kui meie kõrvale ilmus teinegi buss. Kõigi pilgud pöördusid siis vaatama, kes tulid ja kanäe! - Küprose rahvas tuli oma pruuni jume ning uhkete rahvarõivastega (meestel lotendasid vägagi huvipakkuva lõikega püksid jalas). Võõramaalased üle vaadatud, haarasime oma kodinad-kompsud kätte ning sammusime ordulinnuse varemete vahele lavapaika üle kaema. Koht oli muidugi looduskaunis kohas, kust avanes vaade alla orupõhjas sillerdava järve poole...



Keskpäeval oli Torbikutel vaja lavaproovi minna. Esimesel korral olime miskipärast veel päris segaduses, oli see siis lõõskava päikese süü või mille iganes, aga nalja jagus igatahes nii meile endile kui ka peojuhile:). Kord ei saanud me mikrofoni korralikult tööle, kord jälle otsustas tuul meie lauluhääled summutada. Mõtlesime, et mis seal's ikka! Küll meil esinemise ajal kõik laabub kui lepase reega...Kannatamatud Torbikud otsustasid hoopis ilusat suveilma ära kasutada ning minna järve äärde veemõnusid nautima või niisama maarjaheinas pikutada...



Paar teravat Torbikute silmapaari aga märkas, kuidas küprose kutid olid suutnud eesti kuldkiharatest noorikud ära näpata. Või oli see vastupidi? :D Igatahes, aeg-ajalt see seltskond kadus kuhugi künka taha, et siis jälle ilmuda, kord eesti näitsikud küprose poiste sabas, kord teistpidi:D.


Kell tiksus aga takka, ning nobenäppudest Torbiku-naised pidid hakkama esinemiseks pärgi punuma. Vahelduseks kostitasime pugu tulikuuma päikese käes tulikuuma supiportsuga. Oli see vast meeldiv!


Riietevahetuseks kogunesime kõik ühiselt autode vahele parkimisalale:D See võis eemalt vaadates üpriski huvitav vaatepilt olla. Peegliks kõlbasid nii auto küljepeeglid kui ka -klaasid.
Peagi hakati kogunema, võiks vast öelda, Karksi-Nuia esindusväljakule (oli sinna vast mõnus mäkketõus), et tervitada kõiki osavõtjaid ning lausuda avasõnad.


Välismaalt olid seekord külas portugallased (oma huvitava saiakompositsiooniga naisterahva peas ning lakkamatu rõõmsa pillimänguga), Küprose rahvas (oma atraktiivsete ja mänguliste rahvatantsudega), liivlased, meie sugulasrahvas, mehhiklased oma sombreerodega, itaallased (oma armastuseteemaliste tantsudega muidugi - mis muud?!), soomlased oma leelodega. Loomulikult ei saanud Balticalt puududa põlisbaltlased lätlased ja leedukad ise.




Õhtuhakuks, kui rongkäik tagasi linnusevaremete vahele jõudis, oli ka pealtvaatajaid lava ette kogunenud. Kibelesime meiegi lavale, et oma maarjapäeva õpetussõnu ning kombeid tutvustada...Nagu me enne uskusimegi, tulime nende sadade silmapaaride ning lavaärevusega suurepäraselt toime:) Publik võttis meid soojalt vastu. Tuulik, millest on vist saamas Torbikute hitt, pälvis muidugi rahva suure aplausi:D. Taavi soololaulu algus möödus veidi koomiliselt, kui mikrofon otsustas alguses mitte alluda, aga pärast, kui keegi oskas selle ka sisse lülitada, kõlasid paar Taavi nooti paraja möiratusena üle Karki-Nuia - ei osanud ta ju oodata, et mikrofon nii äkki tööle hakkab :D.


Pärast esinemist võis juba vööd vabamaks lasta ning põlvikud alla kerida. Kes otsustasid taaskord suplema minna, kes võtsid koha sisse tekkidel-pinkidel, et niisama lobiseda, kontserti nautida. Vesteldi Torbikute tulevikust, teistest esinejatest, loomulikult oli kuum teema ka kuningas Jalgpall ning kaheksajalg Paul.


Ilus päev lõpetati simmaniga ning ühiselt jalga keerutades sumedas Maarjamaa suveõhtus.


Ah jaa! Juba päev hiljem võis meid kohata Antoniuse õuel Tartumaa trallamil, mis pani ühtlasi punkti ka Torbikute edukale esimesele aastale.

PILDID