reede, 13. august 2010

BALTICA 2010

Esiteks, palun vabandust nende ees, kes te muudkui blogi külastate ega jõua ära oodata, millal nüüd lõpuks mõni blogipost tuleb. Veeretan süü selle mõnusa sooja suve kaela. ;)

Aga Balticast siis...



Seekord ronisid Torbikud bussi, naistel karikakrad (härjasilmad:P) ja rukkililled pärgade punumiseks käes, meestel kaasas lõbus tuju ning vali lauluhääl. Sõit Karksi-Nuia poole võis alata. Päike hüppas ka pilve tagant välja. Kui hommikul oligi kõik natuke hall ja vihmane, siis enam mitte.

Viljandis tegime väikese peatuse, et Torbikute meespoole tuttuued rahvariided peale korjata - jah, meie meesosalistel on nüüd päris oma põlvpüksid ja särgid. Parkisime siis parajasti Karksi-Nuias oma bussi, kui meie kõrvale ilmus teinegi buss. Kõigi pilgud pöördusid siis vaatama, kes tulid ja kanäe! - Küprose rahvas tuli oma pruuni jume ning uhkete rahvarõivastega (meestel lotendasid vägagi huvipakkuva lõikega püksid jalas). Võõramaalased üle vaadatud, haarasime oma kodinad-kompsud kätte ning sammusime ordulinnuse varemete vahele lavapaika üle kaema. Koht oli muidugi looduskaunis kohas, kust avanes vaade alla orupõhjas sillerdava järve poole...



Keskpäeval oli Torbikutel vaja lavaproovi minna. Esimesel korral olime miskipärast veel päris segaduses, oli see siis lõõskava päikese süü või mille iganes, aga nalja jagus igatahes nii meile endile kui ka peojuhile:). Kord ei saanud me mikrofoni korralikult tööle, kord jälle otsustas tuul meie lauluhääled summutada. Mõtlesime, et mis seal's ikka! Küll meil esinemise ajal kõik laabub kui lepase reega...Kannatamatud Torbikud otsustasid hoopis ilusat suveilma ära kasutada ning minna järve äärde veemõnusid nautima või niisama maarjaheinas pikutada...



Paar teravat Torbikute silmapaari aga märkas, kuidas küprose kutid olid suutnud eesti kuldkiharatest noorikud ära näpata. Või oli see vastupidi? :D Igatahes, aeg-ajalt see seltskond kadus kuhugi künka taha, et siis jälle ilmuda, kord eesti näitsikud küprose poiste sabas, kord teistpidi:D.


Kell tiksus aga takka, ning nobenäppudest Torbiku-naised pidid hakkama esinemiseks pärgi punuma. Vahelduseks kostitasime pugu tulikuuma päikese käes tulikuuma supiportsuga. Oli see vast meeldiv!


Riietevahetuseks kogunesime kõik ühiselt autode vahele parkimisalale:D See võis eemalt vaadates üpriski huvitav vaatepilt olla. Peegliks kõlbasid nii auto küljepeeglid kui ka -klaasid.
Peagi hakati kogunema, võiks vast öelda, Karksi-Nuia esindusväljakule (oli sinna vast mõnus mäkketõus), et tervitada kõiki osavõtjaid ning lausuda avasõnad.


Välismaalt olid seekord külas portugallased (oma huvitava saiakompositsiooniga naisterahva peas ning lakkamatu rõõmsa pillimänguga), Küprose rahvas (oma atraktiivsete ja mänguliste rahvatantsudega), liivlased, meie sugulasrahvas, mehhiklased oma sombreerodega, itaallased (oma armastuseteemaliste tantsudega muidugi - mis muud?!), soomlased oma leelodega. Loomulikult ei saanud Balticalt puududa põlisbaltlased lätlased ja leedukad ise.




Õhtuhakuks, kui rongkäik tagasi linnusevaremete vahele jõudis, oli ka pealtvaatajaid lava ette kogunenud. Kibelesime meiegi lavale, et oma maarjapäeva õpetussõnu ning kombeid tutvustada...Nagu me enne uskusimegi, tulime nende sadade silmapaaride ning lavaärevusega suurepäraselt toime:) Publik võttis meid soojalt vastu. Tuulik, millest on vist saamas Torbikute hitt, pälvis muidugi rahva suure aplausi:D. Taavi soololaulu algus möödus veidi koomiliselt, kui mikrofon otsustas alguses mitte alluda, aga pärast, kui keegi oskas selle ka sisse lülitada, kõlasid paar Taavi nooti paraja möiratusena üle Karki-Nuia - ei osanud ta ju oodata, et mikrofon nii äkki tööle hakkab :D.


Pärast esinemist võis juba vööd vabamaks lasta ning põlvikud alla kerida. Kes otsustasid taaskord suplema minna, kes võtsid koha sisse tekkidel-pinkidel, et niisama lobiseda, kontserti nautida. Vesteldi Torbikute tulevikust, teistest esinejatest, loomulikult oli kuum teema ka kuningas Jalgpall ning kaheksajalg Paul.


Ilus päev lõpetati simmaniga ning ühiselt jalga keerutades sumedas Maarjamaa suveõhtus.


Ah jaa! Juba päev hiljem võis meid kohata Antoniuse õuel Tartumaa trallamil, mis pani ühtlasi punkti ka Torbikute edukale esimesele aastale.

PILDID

4 kommentaari:

  1. Ma kunagi ei taipa kuidas teil kõik need asjad meelde jäävad, aga kuramuse vahva on neid lugeda küll:) Tublid olete Hiiu-tüdrukud;)

    VastaKustuta
  2. Väga äge meenutus ühest toredast esinemisest! Ei tea, mis sügisel saama hakkab, kui üks hiiu tüdruk meil vähem on....

    VastaKustuta
  3. Te saate kindlasti v2ga h2sti hakkama:) Aga kirjutage siis ikka blogi, et ma teaks, mis te teete;)

    VastaKustuta
  4. Jõudsin minagi oma tegevustega nüüd blogimaailma ja tõesti on vahva lugeda. Tubli töö :) Õhtul näeme!

    VastaKustuta