3. hooaja avalaager

Nii, püüan nüüd tubli vana-torbik olla ja panna kirja oma nägemuse (loodan, et ka nooremate torbikute esindaja paneb oma nägemuse blogisse kirja :) meie selle hooaja esimesest laagrist. 5. novembri hommikul hakkas Rannu rahvamaja ette kahtlaselt palju autosid tekkima, millest tulid välja rõõmsad ja energilised kohalikule rahvale tundmatud näod - torbikud. Sellel hooajal siis leidsime tänu ühele uuele torbikule uue toreda koha, kus Puhja ja Tabivere kõrval ka laagreid saab pidada. Esmamulje majast oli vägev, igal pool olid uksed ja käigud ja trepid, mis viisid absoluutselt igale poole. Polnud juhus, et kolmandalt korruselt võisid sa äkki ennast keldrist avastada, ilma et sa oleks aru saanud, kuidas sa sinna sattusid, veel vähem teades tagasiteed :D Õnneks siiski laagri lõpus kadusid polnud ja ikka kõik vist leidsid tee majast välja. Aga tulles tagasi siis alguse juurde, kella kümneks jõudis meie auto igatahes Rannu, pakkisime asjad lahti ja juba oligi rivistus. Kati, Ave ja Taavi ütlesid mõned tähtsamad asjad, mille teadmine kasuks võis tulla (nt. kui kaua esialgse plaani järgi trennid kestavad ja mis kell süüa saab) ja siis läks Ave eestvedamisel soojendus lahti ... ja oli see vast soojendus :D Seejärel liikusid noored torbikud keldrikorrusel asuvasse peeglisaali, et Katiga trenni teha ja meie (vanad) jäime koos Avega suurde saali, et meelde tuletada Nummerpolka ja ega seal eriti midagi peale alguse meeles polnudki :) Üllatuslikult ruttu saabus juba lõuna ja kellel söök kaasas oli, sai endal veidi keha kinnitada. Pärast lõunat liikusid vanad koos Katiga peeglisaali ja noored jäid suurde saali. Katiga alustasim täitsa uue tantsu õppimist - Kodu kotus. Aega läks aga enne õhtusööki oli ka selle tantsu kondikava selge. Õhtusöögi tellisime Rannust ja vähese raha eest sai igatahes väga maitsva ja korraliku prae :) Sel korral läks nii, et noored said varem trennist lahti, ehk neil õnnestus esimestena duši alla pääseda, järjekordi õnneks vanade saabudes enam polnud, aga mida veel polnud oli soe vesi :D Ehk siis pesuskäik oli võrreldav talisuplusega ... või isegi veel külmem, mulle vähemalt tundus nii :D Aga ka sellest ei lasknud me enda tujul langeda vaid alustasime selle kõige lõbusama osaga. Õhtu algas küll veel erinevate otsuste tegemisega ja tutvumisringiga (kes, kust ja millega tegeleb), aga õigepea läks lahti ka noorte torbikuteks ristimisega (ehk nagu meil seda kutsutakse "torbiku alla saamine"). Selle jaoks tuli noortel läbida erinevad vägitükid, mille abil selgitati välja ka tugevaim nais- ja meestorbik (seekord küll ainult noorte hulgast, vanad vaatasid naerulsui pealt ;). Edasi tuli veel erinevaid võistlusi, küll tuli ussinahka ajada, siis aga ninaga tikutops pikali lükata, ei puudunud ka vanad head sussitõstmismäng ja vollimäng. Muidugi tehti ka tantsu ja kohustuslik Tõmba-Jüri oli ka olemas :) Pärast südaööd hakkasid esimesed juba madratsite ja lebomattide poole liikuma, tugevamad pidasid vastu vist kuni 4-5ni. Aga olenemata sellest, kes mis kell magama sai, algas trenn järgmisel hommikul kella 10st. Enne seda oli iseteeninduslik hommikusöök, ehk et oli olemas vorst, või ja leib/sai, millest igaüks siis sai endale sobiva võileiva teha ja isegi kohv oli olemas, lahja küll aga siiski olemas ;) Soojenduse tegi meile jälle Ave ja üllatav küll, aga olime suuteliselt isegi liikuma, mõned lihased andsid endast küll pidevalt teada (valu läbi siis muidugi), aga miski polnud ületamatu. Hiljem õppisime jälle Nummerpolkat, sest ööga oli päris oluline osa sellest jälle ununenud ja Katiga tuletasime samuti meelde Kodu kotuse ja õppisime Kati enda tantsu - Suve labajalg. Umbes kella kahe paiku kogunesime kõik - uued ja vanad suurde saali, et siis ette näidata kõik see, mille olime selle pooleteise päeva jooksul saavutanud. Lõpuks tegime veel üheskoos kokkuvõtte olnud ajast ja mõtlesime natuke ka tuleviku peale, et kuhu võiks esinema minna. Siis aga hakkasid kõik jälle pakkima ja autodesse minema ja signaalitamise saatel need torbikud seal Rannust minema saidki.



Mõned meeleolukad pildid laagri trenniosast ja muidugi ka õhtusest kavast :)

Torbikud panid sportlased tantsima!

Eelmisel nädalal, 27.oktoobril, olid torbikud kutsutud esinema Eestimaa Spordiliidu üritusele Elvasse. Tegemist oli käesoleva hooaja esimese suurema etteastega.

Torbikud tantsisid sissejuhatuseks ilusat ja südamlikku lavatantsu „Eesti muld ja Eesti süda“. Seejärel tehti juba hoogsam „Lugu labajalga“ ja „Vastasite“. Kui mehed oma jõulise tantsuga „Velekeseq noorõkõsõq“ vahvalt hakkama said, tormasid lavale neiud ja rebisid mehed lennukale „Tõmba Jüri´le“, et esinemisplokile punkt panna.

Peale väikest pausi tantsiti klassikaline „Oige ja Vasemba“ ning seejärel vaadati, kuidas nn spordiinimesed torbikute tantsutrennile vastu peavad. Kati eestvedamisel õpetati erinevaid folkloorseid tantse. Rahvas sai ikka korralikult ära väsitatud. Nagu eestlastel ikka: algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Perekonnavalss tõstis rahva tantsuisu kõrgele ja leidus ka neid, kes tundsid huvi, millal järgmine trenn on.

Ka meie tugevad naised näitasid oma jõudu!

Spetsialist Alvar

Kontrolliti ka spordimeeste jõudu ja oskust looga alt läbi pugemisel ning vägikaika veol, spordinaised aga pidid torbiku meeste keerutatud tuulikus püsima. Muidugi ei pääsenud me ka torbikute nimesaamisloo selgitamisest.

Naised lennus

Esinemas olid nii vanemad olijad kui ka rühma uued liikmed. Kokkuvõttes läks esinemine hästi ning rahvas jäi rahule.

Soojad tänud Katile ja Avele, esinejatele ning kaasaelajatele!