Tartu talvetantsud

19. detsembril see siis juhtuski: saime kõigile lõpuks näidata, kui osavad me oleme. Oli laupäev, ilm oli külm, väga külm, aga me olime end paksult sisse pakkinud. Sellest hoolimata hakkas pakane vaikselt krae vahele ligi hiilima ja me ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal tantsima saaks hakata:)

Lõpuks siis saime lehvitades ja karjudes kohe täitsa Jõmmu kõrvale koha sisse võtta ja tants võis alata. Natuke libe oli seal munakividel kepselda, aga kes sellest ikka hoolis, kui sai maruliselt tantsu vihtuda. Küll meie tüdrukute värvikirjud seelikusabad alles lendlesid ning poiste sinisekarva põlvpõksid välkusid seal keset karget jõulumeeleolulist Tartut! Lõpuks hakkas isegi nii soe, et tirinuks kasvõi kindad käest:)

Mida me siis tantsisime? Nii, nimekiri polnud küll pikk, aga see mälu on selline, nagu ta on parasjagu:D Loomulikult ei möödu ükski eestlaste pillerkaar ilma "Oige ja vasembata" ega kaerajaanita. Rõõmsalt tatsasime perekonnavalssi, "Kolmõpuarit", "Ingliskat" ja "Viru valssi".
Hmm, aga "Kupparimuori" jäi millegipärast ära. Noore tantsurühmana oleksime meie muidugi tahtnud võimalikult palju tantse esitada:P

Raekoja platsil küllalt keerutatud, võtsid rühmad rivvi ja kepsutati pikkade sabadena Antoniuse õuele. Iga rühm sai seal pisikese platsikese. Meie saime lavaesise nurga. Kuna Antoniuse õu kippus sellele üüratule hulgale Tartu tantsijaile veidi kitsaks jääma, olime seal kõik nagu kilud karbis. Vahepeal ühe teise rühma tantsupaar sattuski justkui meie ringi:P Tantsisime seal kõik tantsud uuesti läbi. Kati ning Ave said korraldajatelt väärilise meene tänutäheks koos valju kätteplaksutuse ja hõigete saatel muidugi. Lõbus oli.
Oi, ja Raidol oli sünnipäev. Tal vedas, sest päevajuht kutsus ta kohe lavale, et ikka terve tantsupere sünnipäevalast kaeda saaks:D

Tantsud tantsitud, sai pugu täita sooja kringli ja aurava teega. Nii olimegi teinud oma esimese suure esinemise. Meie jäime igatahes ise rahule. Tundub, et meid võeti ka soojalt teiste tantsurühmade suurde perre vastu. Loodame, et nüüdsest inimesed ei tee enam suuri inmestunud silmi, kuuldes Torbikute nime ja mõeldes: "Kes need veel on?!"
Pilte meist saab näha siit.


Vabandust, et see postitus nii kaua venis, õudsed ajad olid (mitte, et see midagi vabandaks). Edaspidi oleme tublimad, me lubame :)

Põgenemine läbi akna

Oli selline tavaline trenni algus, tegime hoogsalt sooja, kui uks järsku lahti läks ja kõigi ajust jooksis läbi kiire mõte: "Uus tegelane torbikute ridadesse!" Oh, me olime õnnelikud! Kauaoodatud uus tantsuhuviline (mees :D!) suundus alla riideid vahetama ja meie jätkasime oma soojendusega. Aeg muudkui läks ja läks, aga uut tegelinskit pole kusagil. Kuhu ta siis jäi? No lõpuks läks Ruben vaatama, kus ta on. Teeme aga sooja edasi. Hmm, aga Ruben ei tule ka tagasi:D Päris põnev.

Lõpuks Ruben siis tuleb, aga ilma loodetud noormeheta, kes ka tantsima pidi ju tulema. Kuhu ta siis jäi? Selgus, et meie "uus liige" oli aknast plehku pannud:D (Nimelt ust hoiame nüüd lukus, sest juhtunud on muudki, a la tulekustuti müstiline varastamine peaaegu, et Kati enda silme all)
Ei, ma ei tee nalja. Keegi ei tea päris täpselt, mis asjaoludel ta seda tegi:D Oleme, kes me oleme, aga egas me, torbikud, ikka nii hirmsad ka pole, et kohe esmakohtumisel teisi aknast põgenema paneme...

Neljapäeval juhtub

Ühel neljapäeval otsustas üks mees, et hmm, läheks Tiigi seltsimajja ja võtaks sealt õige tulekustuti. Plaan tundus lihtne, aga röövli õnnetuseks olid kohal supernaised Kati ja Marju.



Tulekustuti-mees ei arvestanud võimalusega, et Kati hakkab teda taga ajama ning et nii Kati kui ka Marju helistavad politseisse. Tulekustuti-mehe õhtu lõppes üpris nukralt politsei autos. Meie saime aga enne trenni kuulata põnevat seiklusjuttu "Kati ja Marju ning tulekustuti-mees".



Ootame huviga järgmisi neljapäevi:)

Torbikud hoos

...ehk meenutusi trennidest:
Ühes trennis tegi Ave meiega toreda katse: jagas meid väikestesse rühmadesse ja ütles, kui muusika mängima hakkab, siis hakake tantsima, ükskõik mismoodi, lihtsalt tantsige. Juhtus aga nii, et kui muusika mängima hakkas kukkusid kõik ühtemoodi hüppama, sest kes siis kaerajaani ei oska:P Olgugi, et tegelikult on see lätlaste oma:) Kaerajaaniga pidigi nii olema, et seda oskavad kõik, emapiimaga edasi antud, sest kui hümnisõnad kipuvad vahest sassi minema, siis kaerajaani sammudega seda häda pole:)


Üle-eelmisel neljapäeval oli meil valsitund Rubeni juhendamisel. Terve trenni me liuglesime, keerlesime ja pöörlesime valsisammul üle põranda:) Päris kena vaheldus. Kuigi Rubenil olid nii pikad püksid jalas, et nii mõnigi ei saanud aru, mis sammukesi ta teeb ja nii tuli tal püksisääri kergitada :D Teate, niimoodi tagantjärele on ikka raske meenutada mis toimus (A), niisiis, pange kommentaaridesse lahedaid tähelepanekuid, juhtumisi meie trennidest:P
Aga te ei arva ära mis eelmisel neljapäeval oli! (Millegipärast juhtub neljapäeviti igasugu asju:) ) Viiul! Ehtne viiul ehtsa viiulimängijaga (kahjuks ei mäleta nime(A) ) Aga soojendus jäi meil ära, hakkasime kohe päris muusikaga tantsu vihtuma:) Loodame teda veel meie trennis kohata:)

Kui nüüd tantsudest rääkida, siis sellist tantsu nagu "Oige ja vasemba", suudame me esitada mitu varjanti korraga:D Ehk siis, keegi täpselt ei tea mismoodi me seda seekord teeme ja kokku tuleb üks mõnus tohuvapohu. Trennides käib meil ikka naer ja nali käsikäes raske tööga:D Vahepeal naera herneks, ausõna:P

Kati sipsib siin oma siniste pükstega kõige keskel...Mingi hüpaksamm vististi?:P

Esinemised:

19. detsembril on Tartu Talvine tantsupidu raekoja platsil.

9. jaanuaril on Karksi-Nuias segarühmade päev, kus õpetatakse üks tants ning päeva lõpus saab ka esineda!

4.-6. veebruar on Talvine tantsupidu Viljandis

27. veebruaril on Baltica 2010 ülevaatus Tartus! (Siinkohal tuleb meelde meie kava, mis väga ei edene veel:D Ideed on meil kui tuulelipud: vahelduvad pidevalt. Hetkel oleme otsapidi sealmaal, et naised harrastavad metsas korilust samal ajal, kui mehed pruulivad koduõlut :D)

Ilusat esimest adventi kõigile! :)



Pildid on Rubenilt.

Sünnipäevad!

Triin Elmi- 5.01
Margit Mäsak- 23.01
Taavi Tagel- 13.02
Kati Grauberg- 22.02
Sille Ilus- 30.03
Elise Mänd- 19.04
Kaia Palm- 2.06
Ave Lääne- 25.06
Mehis Vipp- 5.07
Andres Arge- 26.07
Merle Väli- 19.08
Maren Aab- 16.09
Laura Mändoja- 19.09
Marju Nurk- 15.10
Heigo Manner- 25.10
Ruben Roos- 25.11
Maali Käbin- 29.11
Raido Tisler- 19.12
Marko Kilk- 27.12

Kes me oleme?

See oli 2009. aasta viinakuul, kui meie Maarjamaa pinnale sündis uus rahvatantsurühm Torbikud. See rõõm, et me saame nüüd igal esmaspäeval ja neljapäeval oma energiaülejääke maandada labajalga tatsudes või marulist polkat vihtudes, on meil muidugi tänu kahele erksale ja aktiivsele kultuurihuvilisest näitsikule: Katile ja Avele. Nemad on nüüd meie "suured juhid", gurud ja muusad ning kes kõik veel :). Kati ja Ave näol on meil muidugi tohutult vedanud, sest meid, Torbikuid, pole tihtipeale just kõige kergem seda õiget hüpet, hüpakut või kodarjoonel-rinnakuti-võtet tegema panna. See nõuab ikka raudset närvi :D.

1. oktoober oli see päev, kui Tiigi seltsimajja esimest korda koguneti. Kuuldavasti oli kohal lausa 4 tantsusõpra. Eks iga algus on raske, aga nagu eestlaste puhul ikka - algul ei saa vedama, pärast pidama. Ega see muidugi ei takistanud neljakesi "Oige ja vasembat" tantsimast. Teisel korral oli aga juba uusi tegelasi tulnud uudistama, mis imeasi see reilender või ingliska ikka on. Ja nii meid muudkui tuli iga korraga juude (ja vahepeal läks osa kaotsi), kuni meie pisike saal tundus suisa kitsaks jääma. Praeguse seisuga on need õnnelikud torbiklased järgmised (nimekiri kuulub kindlasti täiendamisele ja parandamisele):

Andres Arge

Ann Kuslap

Elise Mänd

Heigo Manner

Ivo Kubjas

Jürgen Jalak

Kaia Palm

Kristiine Liin

Maali Käbin

Malve Marjak

Margit Mäsak

Marju Nurk

Merle Väli

Ruben Roos

Sille Ilus

Taavi Tagel

Tarmo Anton

Triin Elmi

Meie juhendajad:

Kati Grauberg

Ave Lääne

Tore on see, et oleme üks kirju "karvaste ja suleliste" perekond, kes esindab erinevaid Eestimaa metsataguseid, künkaid, saarekesi või linnu. Seltsis on ju ikka segasem.

Kindlasti imestate meie fantastilise nimesünnituse üle. Ühes trennis, kui Kati parasjagu kirjeldas, kuidas "Oige ja vasembat" sirge seljaga tantsida (või midagi sellist:D), läks jutt naiste peakatetele. Oli see vististi Heigo, kes hõiskas, kuidas naised ikka torbikuid kannavad tantsupidudel ja puha. No ei tulnud see õige sõna - tanu - meelde! :D Sellest ajast peale jäi torbik meie mälusoppidesse, olles pidevalt meie naljade teemaks, kuni lõpuks 29. oktoobrikuu päeval saigi meie rühm ametlikult Torbikuteks ristitud, võites igasuguseid eesti murdesõnu ja isegi Virr-vardi, mis vahepeal pakkumisel olid.

Nii me siis sahistame oma susse, pastlaid, tenniseid, kingi jms. kaks korda nädalas, ja ühel päeval, kui kaerajaan piisavalt veres on, tuleme ennast päevavalges rahva ette näitama. Ja see päev pole enam sugugi seitsme maa ja mere taga. Nimelt seisab meil detsembris juba ees Tartu talvetantsupidu. Nii et, torbikud, hoidke ikka vaim ergas ja jalg kerge!