3. hooaja avalaager

Nii, püüan nüüd tubli vana-torbik olla ja panna kirja oma nägemuse (loodan, et ka nooremate torbikute esindaja paneb oma nägemuse blogisse kirja :) meie selle hooaja esimesest laagrist. 5. novembri hommikul hakkas Rannu rahvamaja ette kahtlaselt palju autosid tekkima, millest tulid välja rõõmsad ja energilised kohalikule rahvale tundmatud näod - torbikud. Sellel hooajal siis leidsime tänu ühele uuele torbikule uue toreda koha, kus Puhja ja Tabivere kõrval ka laagreid saab pidada. Esmamulje majast oli vägev, igal pool olid uksed ja käigud ja trepid, mis viisid absoluutselt igale poole. Polnud juhus, et kolmandalt korruselt võisid sa äkki ennast keldrist avastada, ilma et sa oleks aru saanud, kuidas sa sinna sattusid, veel vähem teades tagasiteed :D Õnneks siiski laagri lõpus kadusid polnud ja ikka kõik vist leidsid tee majast välja. Aga tulles tagasi siis alguse juurde, kella kümneks jõudis meie auto igatahes Rannu, pakkisime asjad lahti ja juba oligi rivistus. Kati, Ave ja Taavi ütlesid mõned tähtsamad asjad, mille teadmine kasuks võis tulla (nt. kui kaua esialgse plaani järgi trennid kestavad ja mis kell süüa saab) ja siis läks Ave eestvedamisel soojendus lahti ... ja oli see vast soojendus :D Seejärel liikusid noored torbikud keldrikorrusel asuvasse peeglisaali, et Katiga trenni teha ja meie (vanad) jäime koos Avega suurde saali, et meelde tuletada Nummerpolka ja ega seal eriti midagi peale alguse meeles polnudki :) Üllatuslikult ruttu saabus juba lõuna ja kellel söök kaasas oli, sai endal veidi keha kinnitada. Pärast lõunat liikusid vanad koos Katiga peeglisaali ja noored jäid suurde saali. Katiga alustasim täitsa uue tantsu õppimist - Kodu kotus. Aega läks aga enne õhtusööki oli ka selle tantsu kondikava selge. Õhtusöögi tellisime Rannust ja vähese raha eest sai igatahes väga maitsva ja korraliku prae :) Sel korral läks nii, et noored said varem trennist lahti, ehk neil õnnestus esimestena duši alla pääseda, järjekordi õnneks vanade saabudes enam polnud, aga mida veel polnud oli soe vesi :D Ehk siis pesuskäik oli võrreldav talisuplusega ... või isegi veel külmem, mulle vähemalt tundus nii :D Aga ka sellest ei lasknud me enda tujul langeda vaid alustasime selle kõige lõbusama osaga. Õhtu algas küll veel erinevate otsuste tegemisega ja tutvumisringiga (kes, kust ja millega tegeleb), aga õigepea läks lahti ka noorte torbikuteks ristimisega (ehk nagu meil seda kutsutakse "torbiku alla saamine"). Selle jaoks tuli noortel läbida erinevad vägitükid, mille abil selgitati välja ka tugevaim nais- ja meestorbik (seekord küll ainult noorte hulgast, vanad vaatasid naerulsui pealt ;). Edasi tuli veel erinevaid võistlusi, küll tuli ussinahka ajada, siis aga ninaga tikutops pikali lükata, ei puudunud ka vanad head sussitõstmismäng ja vollimäng. Muidugi tehti ka tantsu ja kohustuslik Tõmba-Jüri oli ka olemas :) Pärast südaööd hakkasid esimesed juba madratsite ja lebomattide poole liikuma, tugevamad pidasid vastu vist kuni 4-5ni. Aga olenemata sellest, kes mis kell magama sai, algas trenn järgmisel hommikul kella 10st. Enne seda oli iseteeninduslik hommikusöök, ehk et oli olemas vorst, või ja leib/sai, millest igaüks siis sai endale sobiva võileiva teha ja isegi kohv oli olemas, lahja küll aga siiski olemas ;) Soojenduse tegi meile jälle Ave ja üllatav küll, aga olime suuteliselt isegi liikuma, mõned lihased andsid endast küll pidevalt teada (valu läbi siis muidugi), aga miski polnud ületamatu. Hiljem õppisime jälle Nummerpolkat, sest ööga oli päris oluline osa sellest jälle ununenud ja Katiga tuletasime samuti meelde Kodu kotuse ja õppisime Kati enda tantsu - Suve labajalg. Umbes kella kahe paiku kogunesime kõik - uued ja vanad suurde saali, et siis ette näidata kõik see, mille olime selle pooleteise päeva jooksul saavutanud. Lõpuks tegime veel üheskoos kokkuvõtte olnud ajast ja mõtlesime natuke ka tuleviku peale, et kuhu võiks esinema minna. Siis aga hakkasid kõik jälle pakkima ja autodesse minema ja signaalitamise saatel need torbikud seal Rannust minema saidki.



Mõned meeleolukad pildid laagri trenniosast ja muidugi ka õhtusest kavast :)

Torbikud panid sportlased tantsima!

Eelmisel nädalal, 27.oktoobril, olid torbikud kutsutud esinema Eestimaa Spordiliidu üritusele Elvasse. Tegemist oli käesoleva hooaja esimese suurema etteastega.

Torbikud tantsisid sissejuhatuseks ilusat ja südamlikku lavatantsu „Eesti muld ja Eesti süda“. Seejärel tehti juba hoogsam „Lugu labajalga“ ja „Vastasite“. Kui mehed oma jõulise tantsuga „Velekeseq noorõkõsõq“ vahvalt hakkama said, tormasid lavale neiud ja rebisid mehed lennukale „Tõmba Jüri´le“, et esinemisplokile punkt panna.

Peale väikest pausi tantsiti klassikaline „Oige ja Vasemba“ ning seejärel vaadati, kuidas nn spordiinimesed torbikute tantsutrennile vastu peavad. Kati eestvedamisel õpetati erinevaid folkloorseid tantse. Rahvas sai ikka korralikult ära väsitatud. Nagu eestlastel ikka: algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Perekonnavalss tõstis rahva tantsuisu kõrgele ja leidus ka neid, kes tundsid huvi, millal järgmine trenn on.

Ka meie tugevad naised näitasid oma jõudu!

Spetsialist Alvar

Kontrolliti ka spordimeeste jõudu ja oskust looga alt läbi pugemisel ning vägikaika veol, spordinaised aga pidid torbiku meeste keerutatud tuulikus püsima. Muidugi ei pääsenud me ka torbikute nimesaamisloo selgitamisest.

Naised lennus

Esinemas olid nii vanemad olijad kui ka rühma uued liikmed. Kokkuvõttes läks esinemine hästi ning rahvas jäi rahule.

Soojad tänud Katile ja Avele, esinejatele ning kaasaelajatele!

3. hooaeg

Nonii, püüame selle blogi siiski varjusurmast üles äratada ;) Ehk siis, toimunud on vahepeal nii palju, et kõigest kohe kindlasti kirjutada ei jõua, viimane sissekanne oli ju peaaegu aasta tagasi. Eelmise hooaja sisse mahtus mitu-mitu laagrit, küll Puhjas kui ka toredas uues kohas - Tabiveres, loodame, et sinna jõuame varsti jälle ;) Siis olid muidugi erinevad talvised tantsupeod, nii Tartus, Kambjas kui ka Viljandis. Suve alustasime kuuma I Naiste Tantsupeoga Jõgeval, mis oligi meie jaoks üks esimesi suurimaid esinemisi vist ja hooaeg tipnes muidugi XI Noorte Tansu- ja Laulupeoga Maa ja Ilm Tallinnas (kuna Torbikud ennast kiitmast ei väsi, siis mainin ära ka selle, et olime nii tublid ja saavutasime I kategooria), milleks terve hooaeg saigi harjutatud, ja mille "tõttu" meil Tõmba Jüri nüüd ka une pealt selge on :) Peale selle käisid meie noormehed suvel ka Tõrva Loitsul ja mõned agaramad tegid mõne tantsu ka Europeade raames ja hooaja lõpetasime varajastel hommikutundidel 23. augustil kui andsime oma teate edasi teatetantsul - EHK SIIS oli tegus 2. hooaeg! :)

Aga see on kõik nüüd seljataha jäänud ja sel esmaspäeval, 26. septembril algas meil 3.hooaeg. Ja oi kuidas algas veel. Esimesse trenni oli kokku tulnud tervelt 42 tantsijat, kusjuures üle poolte neist olid uued näod! Jutud käisid, et kõik ei olnud saanud veel esimesse trenni tulla, seega äkki neid uusi nägusid tekib veel juurdegi :D Esialgne plaan on nüüd tantsijad kaheks rühmaks jaotada, a'la siis algajad ja vanad olijad. Sellega muidugi tekib see probleem, et meil on vaja ka uut kohta, kus teine rühm siis proove saaks teha, sest Tiigi Seltsimajas on sobivad ajad kahjuks juba kinni. Esimene trenn mööduski üpris rahulikult folkloorseid tantse õppides, esitlusele tulid näiteks Kalamees, Kuppari moori, Perekonna valss, Oige ja Vasemba .. ja võib-olla veel mõni, enam polegi meeles. Kuna aga ruumis, kus paras oleks tantsida 16 tantsijal, tantsis umbes 40 tantsijat, siis sammuruumi väga polnud ja õhk kippus ka ära kaduma, seega trenni lõpuks oli ikka tunne, nagu oleks jällegi 30 kraadise kuumuse juures ja tantsiks Tõmba Jürit (nagu meile see olukord suvel nii koduseks sai ;).

Sel hooajal on plaanis osa võtta jälle erinevatest talvistest tantsupidudest, võib-olla ka B-segarühmade suvepäevadest Tartumaal ning suur soov on osaleda ka suvel Itaalias toimuval Europeadel.


Selline sai siis lühikokkuvõte olnust ja veel toimuvast, loodame siis, et Torbikute blogisse on nüüdsest mõtet tihedamini eksida ;)

Kerget jalga ja rõõmsat meelt kõigile uutele Torbikutele, vanadele pole seda vaja soovida, ma tean niigi, et see on teis olemas :)

"Tõmba Jüri" ehk sada vakka kehasoola

Torbikud on viimased pühapäevad veetnud Puhjas. Ei, me ei käinud seal saunas või niisama rahulikult pühapäeva veetmas, vaid tegime maruliselt trenni. Maailmas on igasuguseid erinevaid leilivõtmise viise, aga võib vist öelda, et "Tõmba Jürist" karmimat pole. Ainult paar minutit tantsu, aga märg selg ning keel vestil on kindlasti kindlustatud. See vist viitab sellele, et meil on rohkem trenni vaja? Järgmisel päeval oli igatahes vähemalt pooltel Torbikutel lihastes valupitsitust tunda. Meenub veel, kuidas ühes esmaspäevas trennis voolas Taavi pealaelt pärast Kati soojendust üks hea pangetäis kehavedelikke põrandale nii, et pärast kõik lainetas.

Kati ja Ave valmistasid meile viimases Puhja trennis ühe vahva üllatuse ka, ilmudes ühtäkki lavale nagu mehed muiste (loe: meesterahvasteks riietatult) ning hakkasid siis"Pruuditantsu" esitama.

Oleme peaaegu selgeks saanud "Põhjamaa", kuigi viimane katsetus Puhjas näitas vastupidist. Ikka kipuvad ununema, millal peavad käed 45 kraadi tõstetud olema, millal 90. Muuseas, "Põhjamaad" oleme vahepeal Mr Sanga puudumisel või valede plaatide tõttu elava laulu saatel tantsinud, sest kes siis "Põhjamaad" kaasa leelotada ei oskaks? ;) Joanna oli siinkohal eriti julge ja tubli. "Lugu labajalga" ning "Eesti muld ja Eesti süda" on meil alles lapsekingades.

Viimane esmaspäevane trenn ei olnud päris tavapärane. Eesmärk oli trenni lõpuks saada kõigi nimed selgeks, vahetades pidevalt paarilisi ning erinevaid folkloorseid tantse keerutades. Ja tundus, et eesmärk sai täidetud. Vähemalt Alvaril küll, kes pärast "Varast" sattus üksinda keset ringi ning sai seepeale "auhinnaks" kõigi nimed ette vuristada.

Peale selle, et Torbikud on niigi kirju seltskond, oleme me nüüd ka rahvusvaheline kooslus. Meil on nüüd üks hollandlanna, venelanna, poolatar ja vist ka (?) soomlane :) Tore on, et välismaalased eesti rahvatantsu vastu huvi tunnevad. Ühes trennis ehmatasime algul ära, kui nägime, kuidas lava äärel istusid tõsiste näoilmetega meesterahvad, üks noor, teine vanem. Kas nüüd oli saabunud Torbikute viimne kohtupäev? Ei, tegemist ei olnud siiski karmide järelvaatajate või rahvatantsufüüreritega - Ingel olid isa ja vend Hollandist külas. Milline kergendus!

Ja selleks, et Tiigi seltsimajja sisse pääseda, ei pea just kive vastu akent viskama (kuigi päris nutikas) - tänapäevases infomaailmas võib ka kellelegi helistada:)

Torbikud on jälle hoos!

Ei, Torbikud pole vahepeal loorberitele puhkama jäänud - uus aasta on alanud vägagi lennukalt ja kindlate sihtidega. Nimelt on meil plaanis pürgida noorte tantsupeole ning suvisele Naiste Tantsupeole. Ega's midagi - tuleb kõvasti trenni vihtuda ning tantsususse auklikuks kulutada.

Mis on aga eriti rõõmustav - meid oli viimases trennis kokku lausa 11 paari! Ja seekord polnud enam tüdruk-tüdruk paare, vaid tõesti, noormehi jagus kõigile:). Meie väike saal kipub vaat et isegi kitsaks jääma. Tore, et nõnda palju uusi rahvatantsusõpru on leidnud tee Torbikute ridadesse. Vanad Torbikud võivad kinnitada, et teil seisab ees üks üdini lõbus ja sisukas aasta:). Ja kui alguses tantsusammud veel päris soovitult välja ei tule, ei maksa kohkuda ega tujul langeda lasta - teate ju küll, et harjutamine teeb meistriks. Ei maksa muretseda, sest Kati ja Ave panevad meid ükskord õigete eestlaste moodi tantsima niikuinii :)

Kerget jalga kõikidele vanadele ja uutele!

Uue hooga

Te kõik kindlasti juba kibelete tantsima ja piilute vargsi tantsususside poole, mõeldes, et ei tea millal need küll jalga saaks tõmmata. Tirige need aga julgelt kapist välja ja lööge l2ikima, trennid hakkavad pihta 20. septembril kell 20 Tiigi seltsimajas. Vedage siis kõik sõbrad, tuttavad ka kaasa:)

BALTICA 2010

Esiteks, palun vabandust nende ees, kes te muudkui blogi külastate ega jõua ära oodata, millal nüüd lõpuks mõni blogipost tuleb. Veeretan süü selle mõnusa sooja suve kaela. ;)

Aga Balticast siis...



Seekord ronisid Torbikud bussi, naistel karikakrad (härjasilmad:P) ja rukkililled pärgade punumiseks käes, meestel kaasas lõbus tuju ning vali lauluhääl. Sõit Karksi-Nuia poole võis alata. Päike hüppas ka pilve tagant välja. Kui hommikul oligi kõik natuke hall ja vihmane, siis enam mitte.

Viljandis tegime väikese peatuse, et Torbikute meespoole tuttuued rahvariided peale korjata - jah, meie meesosalistel on nüüd päris oma põlvpüksid ja särgid. Parkisime siis parajasti Karksi-Nuias oma bussi, kui meie kõrvale ilmus teinegi buss. Kõigi pilgud pöördusid siis vaatama, kes tulid ja kanäe! - Küprose rahvas tuli oma pruuni jume ning uhkete rahvarõivastega (meestel lotendasid vägagi huvipakkuva lõikega püksid jalas). Võõramaalased üle vaadatud, haarasime oma kodinad-kompsud kätte ning sammusime ordulinnuse varemete vahele lavapaika üle kaema. Koht oli muidugi looduskaunis kohas, kust avanes vaade alla orupõhjas sillerdava järve poole...



Keskpäeval oli Torbikutel vaja lavaproovi minna. Esimesel korral olime miskipärast veel päris segaduses, oli see siis lõõskava päikese süü või mille iganes, aga nalja jagus igatahes nii meile endile kui ka peojuhile:). Kord ei saanud me mikrofoni korralikult tööle, kord jälle otsustas tuul meie lauluhääled summutada. Mõtlesime, et mis seal's ikka! Küll meil esinemise ajal kõik laabub kui lepase reega...Kannatamatud Torbikud otsustasid hoopis ilusat suveilma ära kasutada ning minna järve äärde veemõnusid nautima või niisama maarjaheinas pikutada...



Paar teravat Torbikute silmapaari aga märkas, kuidas küprose kutid olid suutnud eesti kuldkiharatest noorikud ära näpata. Või oli see vastupidi? :D Igatahes, aeg-ajalt see seltskond kadus kuhugi künka taha, et siis jälle ilmuda, kord eesti näitsikud küprose poiste sabas, kord teistpidi:D.


Kell tiksus aga takka, ning nobenäppudest Torbiku-naised pidid hakkama esinemiseks pärgi punuma. Vahelduseks kostitasime pugu tulikuuma päikese käes tulikuuma supiportsuga. Oli see vast meeldiv!


Riietevahetuseks kogunesime kõik ühiselt autode vahele parkimisalale:D See võis eemalt vaadates üpriski huvitav vaatepilt olla. Peegliks kõlbasid nii auto küljepeeglid kui ka -klaasid.
Peagi hakati kogunema, võiks vast öelda, Karksi-Nuia esindusväljakule (oli sinna vast mõnus mäkketõus), et tervitada kõiki osavõtjaid ning lausuda avasõnad.


Välismaalt olid seekord külas portugallased (oma huvitava saiakompositsiooniga naisterahva peas ning lakkamatu rõõmsa pillimänguga), Küprose rahvas (oma atraktiivsete ja mänguliste rahvatantsudega), liivlased, meie sugulasrahvas, mehhiklased oma sombreerodega, itaallased (oma armastuseteemaliste tantsudega muidugi - mis muud?!), soomlased oma leelodega. Loomulikult ei saanud Balticalt puududa põlisbaltlased lätlased ja leedukad ise.




Õhtuhakuks, kui rongkäik tagasi linnusevaremete vahele jõudis, oli ka pealtvaatajaid lava ette kogunenud. Kibelesime meiegi lavale, et oma maarjapäeva õpetussõnu ning kombeid tutvustada...Nagu me enne uskusimegi, tulime nende sadade silmapaaride ning lavaärevusega suurepäraselt toime:) Publik võttis meid soojalt vastu. Tuulik, millest on vist saamas Torbikute hitt, pälvis muidugi rahva suure aplausi:D. Taavi soololaulu algus möödus veidi koomiliselt, kui mikrofon otsustas alguses mitte alluda, aga pärast, kui keegi oskas selle ka sisse lülitada, kõlasid paar Taavi nooti paraja möiratusena üle Karki-Nuia - ei osanud ta ju oodata, et mikrofon nii äkki tööle hakkab :D.


Pärast esinemist võis juba vööd vabamaks lasta ning põlvikud alla kerida. Kes otsustasid taaskord suplema minna, kes võtsid koha sisse tekkidel-pinkidel, et niisama lobiseda, kontserti nautida. Vesteldi Torbikute tulevikust, teistest esinejatest, loomulikult oli kuum teema ka kuningas Jalgpall ning kaheksajalg Paul.


Ilus päev lõpetati simmaniga ning ühiselt jalga keerutades sumedas Maarjamaa suveõhtus.


Ah jaa! Juba päev hiljem võis meid kohata Antoniuse õuel Tartumaa trallamil, mis pani ühtlasi punkti ka Torbikute edukale esimesele aastale.

PILDID

Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupidu

Pühapäeval, 20 juunil jagasid Torbikud end jällegi autodesse ja sõitsid Elvasse, et veeta päev tantsides. Tegime natuke jalasoojenduseks proove, tuletasime meelde neljapäevases proovis õpitut, pidasime piknikku. Vahepeal käisime söömas, kusjuures saime mängida mängu "võidab see, kelle hame seljankat täis ei lähe". Kaotas Sille ;)

Torbikute ridades on alati üks poiss puudu, trennides täidab tema osa meie tubli nähtamatu ja väsimatu tantsumees Mauno: Elvasse me teda aga kaasa ei võtnud, laenasime endale hoopis ühe silmaganähtava ja käegakatsutava tantsija Tarbatu ridadest. :)

Kella neljast hakkasime rongkäiguks kogunema, otsisime teiste rühmade vahelt välja selle enda koha, paiskasime oma suure lipukese uhkelt lahti ja olime valmis minema.

Kõigepealt loitsusime koos teiste tantsijatega jaanitule põlema. Tantsisime "Kolme kandi lugusid" ja "Tuljakut", vaatasime-kuulasime teiste esinemisi ja nautisime toredad sooja suvepäeva:)

Kui tavaliselt on ikka nii, et meie peame inimestele oma naljakat nimesaamist seletama, siis Elvas läks aga hoopiski kummaliselt: sammuvad meist mööda kaks meest, jäävad siis meie ette seisma ja üks ütleb teisele, et näe, need on Torbikud. Seletab sõbrale meie nimesaamise ära ning jalutavad rahulikult oma asju arutades edasi, nagu poles praegu midagi erilist juhtunud. :D

PILDID

Tiigi seltsimaja kogupere kevadpidu

28 mai, Torbikud esitasid oma Baltica kava Tiigi seltsimaja kevadpeol:) Kava, mis on meil juba veres ja mille esitamisega saaks ka unepealt hakkama. Niisiis, millest küll kirjutada? Hmm, mulle tundus nagu me lihtsalt läksime kohale, esitasime oma kava ja.... See lihtsalt oli tore osake päevast.

Eriliseks tegi selle esinemise seik, et me saime esimesed päris oma riided, või noh, naispool sai;)
Vaata pilte!

Aga Torbikud, näeme 16. juunil proovis:)

Tartumaa Trallami kava

XXIII Rahvusvaheline Folkloorifestival

BALTICA 2010

IX Tartumaa Trallami kogupere laulu-tantsu-mänguõu

Antoniuse õues 10.juuli kell 14.00- 19.00

14.00 Lippude heiskamine ja avasõnad (Tiina Konsen)

14.10 Laste folkloorirühm ,,Taaderandi Tähesõel” ( Marina Metsa)

Laste folkloorirühm ,,Triinud ja Taavid” (Silja Salujõe)

Mängud lastega peredele (Marina Metsa ja Silja Salujõe)

14 30 Lasteansambel ,,Kapten Trumm” ( Halliki Pihlap)

15.00 Mängud lastega peredele (Marina Metsa ja Silja Salujõe)

15.30 Noorte rahvamuusikaansambel ,,Sireli” (Halliki Pihlap)

16.00 Mängud lastega peredele (Marina Metsa ja Silja Salujõe)

16.30 Tartu II Muusikakooli kandlering (Liina Kask)

17.00 Mängud lastega peredele

17.30 Memmede rahvatantsurühm ,,Linda” (Maimu Janisk)

Tantse saadab rahvamuusikaansambel ,,Minjoon” (Malle Nurmoja)

17.45 Rahvatantsurühm ,,Upsijad” (Tarmo Lillo, Tiit Nikopensius)

18.00 Mängud lastega peredele (Marina Metsa ja Silja Salujõe)

18.20 Folkloorirühm ,,Haavikuemandad” (Liidia Konsa, Kaie Mägimets)

18.35 Segarahvatantsurühm ,,Torbikud” (Kati Grauberg, Ave Lääne)

18.50 Rahvamuusikaansambel ,,Minjoon” (Malle Nurmoja)

(valmistub rahvamuusikaansambel ,,Siller” (Silja Salujõe))

18.55 1-2 ühist lugu rahvamuusikaansamblite “Minjoon” ja “Siller” esituses,

mil koguneb kontserdipublik.

19.00 Avasõnad ja IX Tartumaa trallami kontsert.

Esinemised

Torbikud tantsivad:

MAI:

28. mai - Tiigi seltsimaja kell 18.00

JUUNI:

20. juuni Peipsiäärsete pidu Elvas.

JUULI:

3. juuli - Puhja Seltsimaja

9. juuli - Karksi-Nuia lossimägedes

10. juuli - Tartus Antoniuse õues

Kutse!

Kallid Torbikud!

Rõõmuga kutsume teid 3. juulil 2010. aastal kell 19.00 grillpeole Puhja Seltsimajja.

*Ootame teie vastust hiljemalt 1. juuniks 2010. aaastaks.
* Lisainfot saab aadressilt: http://katigeoff.weebly.com

Loodame teiega kohtuda sellel päeval!

Kati ja Geoff

Tulime ja võitsime

Torbikud said Baltica pealavale!!!:)

Karksi- Nuias näeme:)

Maarjapäev

Maarjapäev on Torbikutele oluline tähtpäev:) Seepärast otsustatigi 25. märtsi varahommikul, (olgem ausad, öösel) päikest tervitama minna. Ei saa mainimata jääta, et Malve ei pidanud paljuks ujuma minna. Kroonikud sinna kahjuks ei jõudnudki, seepärast võiksid asjaosalised julgelt oma muljed kommentaaridesse kirja panna;) Pilte saab vaadata SIIT:)

Esmaspäeval juhtub ka

Kuna Torbikutel on juhtunud veidraid asju ikka neljapäeviti, vaatas saatus, et nii ikka ei saa ja esmaspäeval peaks ka midagi toimuma.

Kohal oli väga vähe Torbikuid, trenni andis seekord Ruben. Ja makki polnud. Oli oodata vaikset tantsutrenni:) Kuulasime üksteise hingamist, mängisime plastiliini ja igas mõttes teistsugune trenn.Korraga läks aga signalisatsioon tööle. Me ei osanud sellest suurt midagi arvata, kui läks siis läks. Vaevalt keegi mõtles, et asja pärast see üürgab, küllap lihtsalt "niisama" juhtus. Ruben tõttas asja kontrollima, kõik paistis korras olevat. Tähtsad onud tulid asja kontrollima, üritasid signalisatsiooni maha saada. Selles kõiges ei paistnud midagi veidrat.
Hiljem saime aga teada, et mingi tegelane oli direktori kabineti ukse kangiga lahti murdnud ja läpaka varastanud...

Karksi- Nuia

Laupäevad ei pea alati olema puhkepäevad või kui ongi, siis olgu aktiivse puhkamise päevad. Sedasi mõtlesid need Torbikud, kes 9.jaanuaril Karksi-Nuia segarahvatantsurühmade õppepäevale sõitsid. Usinad õppurid olid Ave, Malve, Sille, Margit, Heigo, Maali ja Taavi.

Kes veel ei tea, siis Karksi-Nuia on armas väikelinn Viljandimaal ja seal tegutseb kolm rahvatantsurühma. Päeva alguses saime esimest korda tuttavaks Malvega, kel oli see esimene kord Torbikutega koos tantsida. Seejärel tegime jalad soojaks ning meie Ave näitas kõigile, mida ta Viljandi Kultuuriakadeemias on õppinud. Me olime uhked, et oleme ägeda juhendaja endale saanud :)

Kuna rahvast oli palju, siis Torbikud otsustasid minna õppima Helen Reimandi tantsu „Isa labajalg”. Sellega sai kohe alguses palju nalja kuna meie õpetaja ei suutnud ka sotti saada kuidas need kombinatsioonid üksteise järgi minema peavad. Segadust oli ikka omajagu, aga tants ise on väga raske ja väga väsitav ja väga huvitav. Päris selgeks seda ei saanudki, aga küll me koos teiste Torbikutega seda veel õpime.

Vahepeal sõime ja kiitsime Malve tehtud pirukaid ning vaatasime kuidas teised tantsivad. Päeva lõpus olid esinemised. Torbikud kutsuti „Isa labajalga” tantsima ning võite kindlad olla, et nalja ja naerda said nii pealtvaatajad kui meie ise.

Kohalikud noored aga üllatasid meid tehniliselt väga keeruka kavaga.
Karksi-Nuia jääb meile meelde ning kindlasti on Torbikute esindus ka järgmistel koolitustel väljas!

Kirjutas Taavi

(ei, kuupäev pole vale, see toimuski ammu-ammu:) )

Esmamainimine ajalehes ja kroonika

Triinu joonistatud pilt.

Kati pööras meie tähelepanu artiklile, kus Torbikuid on esimest korda ajalehes mainitud (http://www.tartupostimees.ee/?id=230716). Artikkel saab ilusti välja prinditud ja kaante vahele. Sellega meenus aga, et me Triinuga ju meisterdasime siin millalgi sügisel ühe õige kausta, kuhu Torbikute tegemised kirja panna. Kroonika on oluline asi eksole ja seda ei saa kuhugi suvalisse kaustikusse kirjutama hakata.

Ja tegelikult, kui nüüd päris aus olla siis me pidimegi Torbikute tegemised paberile panema, mitte kuhugi internetiavarustesse saatma.

Niisiis me tirisime Torbikute Kroonika kapi otsast alla, pühkisime tolmu pealt ja täidame seda usinasti edasi:)

Nüüd te ka siis teate, et meil on ikka käega katsutav kroonika tulevastele põlvedele ka olemas:)

Tantsulaager Puhjas:)

20. veebruaril tuli laupäev teisiti. Ei olnud mingit lõunani põõnamist. Torbikud pakkisid end ja oma seitse asja autodesse ning liikusid Puhja, kus toimus meie esimene laager:)

Magamiskohad välja valitud, köögitoimkonnad paika pandud ning sõnad peale loetud, hakkasime trenniga pihta. Kui keegi millegipärast arvas, et tegu on sellise rahuliku niisama olemise, söömise, joomise laagriga siis peale esimest trenni ta arvamus kindlasti muutus:P

Üks väike puhkepaus, kõhud korralikult täis söödud, kõik hilisemad tulijad ka kohale jõudnud, hakkasime tegelema oma Baltica kavaga, mis tegelikult oli ka üks peamisi põhjuseid laagri korraldamiseks (või siis vabandus laagri korraldamiseks(A))
Meie kava teemaks on maarjapäev. Täpsemalt võid selle kohta lugeda siit ja siit. Meie kava on sellest, kuidas naised kõrtsis maarjapäeva tähistavad. Naised jalutavad kõrtsi, pead kammimata, sest kes siis maarjapäeval juukseid kammib, ussid söövad kapsad ju ära niimoodi!
Kõrtsilaua tagant leiame kõrtsmik Andrese, kellele paneme tanu pähe, moodustame tema ümber ringi ja laulame, tantsime reinlendrit:)Millalgi imbuvad kõrtsi mehed, kes, olles selgelt häiritud meie laulust (räägib see ju sellest, kuidas neil küljed on puha hallitanud ja kui odavad nad on), üritavad meile näidata, kui kõvad mehed nad ikka on, selle tõestuseks teevad nad ühe pulgatantsu.
See aga ajab janu peale, otsitakse Jürit kes ometi välja teeks. Jüri hakkab klaase täis valama - üks, kaks, kolm.. Kellelegi aga meenub, et see on ju tants "Üks, kaks, kolme neli...". Mõnusa lauluga tehakse üks tants. Naised muutuvad juba natuke ülemeelikuks, eks see ole natuke naistepuna süü, ja nõuavad tuulikut. Meestel on siiski vaja tõestada, et nemad on ka need kõige kõvemad lauljad ja teevad ühe meestelaulu, muidugi tulevad naised ka tantsima. Lõpuks võetakse naised selga ja laulujorina saatel lahkutakse kõrtsist:P

Tuli üks väga lahe maarjapäev välja:)



Õhtul tirisime lauad lavale, sõime, jõime head paremat ja tähistasime talviseid sünnipäevi, küsitlesime uusi tulijaid.
Tekkis küsimus, et kui nüüd Balitca ülevaatus 27. veebruaril ära on, mida me pärast seda tegema hakkame, tantsupeole meid ju ei lasta, sest tuleb välja, et paljud meie rühmast on üle 22 aasta vanad ja seega pole enam noored:) Kuskilt tuli siis, et "hakkame "Tuljakut" tantsima!"

Pühapäeva hommik hakkas uniselt. Need, kes olid end millegipärast hommikusöögi toimkonda pannud, ajasid end unesegaselt juba enne kukke ja koitu üles (no olgu, nii hull see asi siiski polnud:)) Ärgatud, kosutud, tuli teha üks korralik trenn. Soojendusel hakkasid endast märku andma igasugused lihased, mille olemasolust mina näiteks teadlikki polnud:) Üks korralik soojendus tehtud, hakkasime "Tuljakut" harjutama. Oh, küll seal on palju hüplemist! :) Aga kunagi jõuame meie ka nii kaugele, et võime seda une pealt esitada:)


Veel pilte

Talvine tantsupidu ehk Torbikud Viljandit vallutamas...

6. küünlakuu päeval võtsime meie, Torbikud, suuna ühe kaunima linna poole, millel nimeks Viljandi. Nimelt toimus seal juba XII Viljandi talve tantsupidu, mille üheks korraldajaks oli meie Kati ise.


Päev algas lõbusa tantsuõppega pärimusmuusika aidas koos vahvate poolakatega. Peaks mainima, et nad korraldasid meile ikka korraliku trenni, sest pärast paari poola tantsu oli nahk igatahes üleni märg. Nähtavasti armastavad nad tempokaid ja hüplevaid tantse - eestlastena arvasime muidugi, et pääseme paari aeglase tantsuga, mida lihtsalt läbi sammuda, aga võta sa näpust - pigistasid meistki selle lustaka temperamendipisiku välja! Näiteks oli üks vägagi naljakas sabatants, kus esitantsija pidi sabaotsa kätte saama, see ei tahtnud aga kuidagi õnnestuda. Heh, tantsisime isegi poola versiooni lapaduust, kus sai teisel haarata kord jalgadest, kord kõrvadest.


Pärast poola "sauna" sai veidi mahti hinge tõmmata, et siis hakata nautima Kati esinemist koos Vabajalaga ning TÜRKA etteasteid.


Järgmisena oli aeg teha mõned Torbikupildid, et siis ruttu end rongkäigu sappa võtta. Kell 3 süüdati aida ees tantsupeo tuli ja rongkäik võis alata. Võtsime siis meiegi põuest välja oma uhke lipukese-sildikese (kõige suurema ja lahedama), mis kõigile ikka teatas, et meie olemegi Torbikud.


Teel Vabaduse platsile kohtasime oma n.ö esitorbiklast Marenit, ja kuna meid juhtus olema paaritu arv, ei lasknud me võimalust käest, vaid haarasime ta tee äärest kaasa. Jõudnud tillukesele Viljandi esindusplatsile, hakkas tants ja trall kohe pihta. Tantsijad moodustasid pika vooklema ja siugleva kolonni ning nii tantsiti ära "Kägara". Siis võtsime maavalitsuse hoone ees omale ühe platsi ja hakkasime "Voortantsu" ning "Juudijungi" tatsama... Oh, ja siis see tore "Targa rehealune", mida sai vaikselt kaasa ümiseda ja mis meenutas justkui mingit sorti nõidumist.

Seejärel oli posu teisi tantse ehk üks suur ports "pudru ja kapsaid"...Need tantsud möödusid nii kiirelt, et ei saanudki aru. No ja meil läks parajalt vussi ka ikka vahel. Paljude tantsudega oli nii, et õppisime neid linnulennult ehk esinemise käigus proovisime neid esimest korda läbi, näiteks "Sabatantsuga" juhtus nii. Kati aga ütles pärast, et ta kohe meelega jättis meile selle õpetamata, et me kõik suudaks endale tõestada, et saame muidu ka hakkama. "Oige ja vasemba" ajal tekitamise ühe suure sõõri koos paari teise tantsurühmaga, üheks oli Kati maavalitsuse rühm. Ent juhtus nii, et naistel läks seal oma meeste pärast jagelemiseks, sest kui oli näitsikutel aeg seesmisest ringist välja tulla ja poiste käte alt läbi pugeda, tahtsid mitu naist alati ühest "august" minna. Kaerajaani ajal sattusid meie ringi ka mõned poola poisid. "Varas" möödus miskipärast nii, et alati jäi partnerist ilma just keegi Torbiku tüdrukutest. Va varganäpud need võõrad mehed! "Sõrmetants" pani pea ringi käima nagu ikka ja "Kalamies" südame rõõmsalt pekslema. "Ratas" ja "Üks-kaks-kolm-neli" kulgesid ilusti katse ja eksituse meetodil Rubeni juhendamisel.

Põsed talvises õhus õhetama tantsitud, mindi üheskoos mulgiputru mekkima. Korraldajad ja kõik rühmajuhendajad said lõpus autasustatud diplomiga. Kuna üle Eesti oli tohutult rahvatantsusõpru kokku voorinud, ei saanud ju toredat päeva lõpetada ilma korraliku simmanita.

PILDID

Tartu talvetantsud

19. detsembril see siis juhtuski: saime kõigile lõpuks näidata, kui osavad me oleme. Oli laupäev, ilm oli külm, väga külm, aga me olime end paksult sisse pakkinud. Sellest hoolimata hakkas pakane vaikselt krae vahele ligi hiilima ja me ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal tantsima saaks hakata:)

Lõpuks siis saime lehvitades ja karjudes kohe täitsa Jõmmu kõrvale koha sisse võtta ja tants võis alata. Natuke libe oli seal munakividel kepselda, aga kes sellest ikka hoolis, kui sai maruliselt tantsu vihtuda. Küll meie tüdrukute värvikirjud seelikusabad alles lendlesid ning poiste sinisekarva põlvpõksid välkusid seal keset karget jõulumeeleolulist Tartut! Lõpuks hakkas isegi nii soe, et tirinuks kasvõi kindad käest:)

Mida me siis tantsisime? Nii, nimekiri polnud küll pikk, aga see mälu on selline, nagu ta on parasjagu:D Loomulikult ei möödu ükski eestlaste pillerkaar ilma "Oige ja vasembata" ega kaerajaanita. Rõõmsalt tatsasime perekonnavalssi, "Kolmõpuarit", "Ingliskat" ja "Viru valssi".
Hmm, aga "Kupparimuori" jäi millegipärast ära. Noore tantsurühmana oleksime meie muidugi tahtnud võimalikult palju tantse esitada:P

Raekoja platsil küllalt keerutatud, võtsid rühmad rivvi ja kepsutati pikkade sabadena Antoniuse õuele. Iga rühm sai seal pisikese platsikese. Meie saime lavaesise nurga. Kuna Antoniuse õu kippus sellele üüratule hulgale Tartu tantsijaile veidi kitsaks jääma, olime seal kõik nagu kilud karbis. Vahepeal ühe teise rühma tantsupaar sattuski justkui meie ringi:P Tantsisime seal kõik tantsud uuesti läbi. Kati ning Ave said korraldajatelt väärilise meene tänutäheks koos valju kätteplaksutuse ja hõigete saatel muidugi. Lõbus oli.
Oi, ja Raidol oli sünnipäev. Tal vedas, sest päevajuht kutsus ta kohe lavale, et ikka terve tantsupere sünnipäevalast kaeda saaks:D

Tantsud tantsitud, sai pugu täita sooja kringli ja aurava teega. Nii olimegi teinud oma esimese suure esinemise. Meie jäime igatahes ise rahule. Tundub, et meid võeti ka soojalt teiste tantsurühmade suurde perre vastu. Loodame, et nüüdsest inimesed ei tee enam suuri inmestunud silmi, kuuldes Torbikute nime ja mõeldes: "Kes need veel on?!"
Pilte meist saab näha siit.


Vabandust, et see postitus nii kaua venis, õudsed ajad olid (mitte, et see midagi vabandaks). Edaspidi oleme tublimad, me lubame :)