Nonii, püüame selle blogi siiski varjusurmast üles äratada ;) Ehk siis, toimunud on vahepeal nii palju, et kõigest kohe kindlasti kirjutada ei jõua, viimane sissekanne oli ju peaaegu aasta tagasi. Eelmise hooaja sisse mahtus mitu-mitu laagrit, küll Puhjas kui ka toredas uues kohas - Tabiveres, loodame, et sinna jõuame varsti jälle ;) Siis olid muidugi erinevad talvised tantsupeod, nii Tartus, Kambjas kui ka Viljandis. Suve alustasime kuuma I Naiste Tantsupeoga Jõgeval, mis oligi meie jaoks üks esimesi suurimaid esinemisi vist ja hooaeg tipnes muidugi XI Noorte Tansu- ja Laulupeoga Maa ja Ilm Tallinnas (kuna Torbikud ennast kiitmast ei väsi, siis mainin ära ka selle, et olime nii tublid ja saavutasime I kategooria), milleks terve hooaeg saigi harjutatud, ja mille "tõttu" meil Tõmba Jüri nüüd ka une pealt selge on :) Peale selle käisid meie noormehed suvel ka Tõrva Loitsul ja mõned agaramad tegid mõne tantsu ka Europeade raames ja hooaja lõpetasime varajastel hommikutundidel 23. augustil kui andsime oma teate edasi teatetantsul - EHK SIIS oli tegus 2. hooaeg! :)
Aga see on kõik nüüd seljataha jäänud ja sel esmaspäeval, 26. septembril algas meil 3.hooaeg. Ja oi kuidas algas veel. Esimesse trenni oli kokku tulnud tervelt 42 tantsijat, kusjuures üle poolte neist olid uued näod! Jutud käisid, et kõik ei olnud saanud veel esimesse trenni tulla, seega äkki neid uusi nägusid tekib veel juurdegi :D Esialgne plaan on nüüd tantsijad kaheks rühmaks jaotada, a'la siis algajad ja vanad olijad. Sellega muidugi tekib see probleem, et meil on vaja ka uut kohta, kus teine rühm siis proove saaks teha, sest Tiigi Seltsimajas on sobivad ajad kahjuks juba kinni. Esimene trenn mööduski üpris rahulikult folkloorseid tantse õppides, esitlusele tulid näiteks Kalamees, Kuppari moori, Perekonna valss, Oige ja Vasemba .. ja võib-olla veel mõni, enam polegi meeles. Kuna aga ruumis, kus paras oleks tantsida 16 tantsijal, tantsis umbes 40 tantsijat, siis sammuruumi väga polnud ja õhk kippus ka ära kaduma, seega trenni lõpuks oli ikka tunne, nagu oleks jällegi 30 kraadise kuumuse juures ja tantsiks Tõmba Jürit (nagu meile see olukord suvel nii koduseks sai ;).
Sel hooajal on plaanis osa võtta jälle erinevatest talvistest tantsupidudest, võib-olla ka B-segarühmade suvepäevadest Tartumaal ning suur soov on osaleda ka suvel Itaalias toimuval Europeadel.
Selline sai siis lühikokkuvõte olnust ja veel toimuvast, loodame siis, et Torbikute blogisse on nüüdsest mõtet tihedamini eksida ;)
Kerget jalga ja rõõmsat meelt kõigile uutele Torbikutele, vanadele pole seda vaja soovida, ma tean niigi, et see on teis olemas :)
Aastast 2009
teisipäev, 27. september 2011
kolmapäev, 27. oktoober 2010
"Tõmba Jüri" ehk sada vakka kehasoola
Torbikud on viimased pühapäevad veetnud Puhjas. Ei, me ei käinud seal saunas või niisama rahulikult pühapäeva veetmas, vaid tegime maruliselt trenni. Maailmas on igasuguseid erinevaid leilivõtmise viise, aga võib vist öelda, et "Tõmba Jürist" karmimat pole. Ainult paar minutit tantsu, aga märg selg ning keel vestil on kindlasti kindlustatud. See vist viitab sellele, et meil on rohkem trenni vaja? Järgmisel päeval oli igatahes vähemalt pooltel Torbikutel lihastes valupitsitust tunda. Meenub veel, kuidas ühes esmaspäevas trennis voolas Taavi pealaelt pärast Kati soojendust üks hea pangetäis kehavedelikke põrandale nii, et pärast kõik lainetas.
Kati ja Ave valmistasid meile viimases Puhja trennis ühe vahva üllatuse ka, ilmudes ühtäkki lavale nagu mehed muiste (loe: meesterahvasteks riietatult) ning hakkasid siis"Pruuditantsu" esitama.
Oleme peaaegu selgeks saanud "Põhjamaa", kuigi viimane katsetus Puhjas näitas vastupidist. Ikka kipuvad ununema, millal peavad käed 45 kraadi tõstetud olema, millal 90. Muuseas, "Põhjamaad" oleme vahepeal Mr Sanga puudumisel või valede plaatide tõttu elava laulu saatel tantsinud, sest kes siis "Põhjamaad" kaasa leelotada ei oskaks? ;) Joanna oli siinkohal eriti julge ja tubli. "Lugu labajalga" ning "Eesti muld ja Eesti süda" on meil alles lapsekingades.
Viimane esmaspäevane trenn ei olnud päris tavapärane. Eesmärk oli trenni lõpuks saada kõigi nimed selgeks, vahetades pidevalt paarilisi ning erinevaid folkloorseid tantse keerutades. Ja tundus, et eesmärk sai täidetud. Vähemalt Alvaril küll, kes pärast "Varast" sattus üksinda keset ringi ning sai seepeale "auhinnaks" kõigi nimed ette vuristada.
Peale selle, et Torbikud on niigi kirju seltskond, oleme me nüüd ka rahvusvaheline kooslus. Meil on nüüd üks hollandlanna, venelanna, poolatar ja vist ka (?) soomlane :) Tore on, et välismaalased eesti rahvatantsu vastu huvi tunnevad. Ühes trennis ehmatasime algul ära, kui nägime, kuidas lava äärel istusid tõsiste näoilmetega meesterahvad, üks noor, teine vanem. Kas nüüd oli saabunud Torbikute viimne kohtupäev? Ei, tegemist ei olnud siiski karmide järelvaatajate või rahvatantsufüüreritega - Ingel olid isa ja vend Hollandist külas. Milline kergendus!
Ja selleks, et Tiigi seltsimajja sisse pääseda, ei pea just kive vastu akent viskama (kuigi päris nutikas) - tänapäevases infomaailmas võib ka kellelegi helistada:)
Kati ja Ave valmistasid meile viimases Puhja trennis ühe vahva üllatuse ka, ilmudes ühtäkki lavale nagu mehed muiste (loe: meesterahvasteks riietatult) ning hakkasid siis"Pruuditantsu" esitama.
Oleme peaaegu selgeks saanud "Põhjamaa", kuigi viimane katsetus Puhjas näitas vastupidist. Ikka kipuvad ununema, millal peavad käed 45 kraadi tõstetud olema, millal 90. Muuseas, "Põhjamaad" oleme vahepeal Mr Sanga puudumisel või valede plaatide tõttu elava laulu saatel tantsinud, sest kes siis "Põhjamaad" kaasa leelotada ei oskaks? ;) Joanna oli siinkohal eriti julge ja tubli. "Lugu labajalga" ning "Eesti muld ja Eesti süda" on meil alles lapsekingades.
Viimane esmaspäevane trenn ei olnud päris tavapärane. Eesmärk oli trenni lõpuks saada kõigi nimed selgeks, vahetades pidevalt paarilisi ning erinevaid folkloorseid tantse keerutades. Ja tundus, et eesmärk sai täidetud. Vähemalt Alvaril küll, kes pärast "Varast" sattus üksinda keset ringi ning sai seepeale "auhinnaks" kõigi nimed ette vuristada.
Peale selle, et Torbikud on niigi kirju seltskond, oleme me nüüd ka rahvusvaheline kooslus. Meil on nüüd üks hollandlanna, venelanna, poolatar ja vist ka (?) soomlane :) Tore on, et välismaalased eesti rahvatantsu vastu huvi tunnevad. Ühes trennis ehmatasime algul ära, kui nägime, kuidas lava äärel istusid tõsiste näoilmetega meesterahvad, üks noor, teine vanem. Kas nüüd oli saabunud Torbikute viimne kohtupäev? Ei, tegemist ei olnud siiski karmide järelvaatajate või rahvatantsufüüreritega - Ingel olid isa ja vend Hollandist külas. Milline kergendus!
Ja selleks, et Tiigi seltsimajja sisse pääseda, ei pea just kive vastu akent viskama (kuigi päris nutikas) - tänapäevases infomaailmas võib ka kellelegi helistada:)
teisipäev, 5. oktoober 2010
Torbikud on jälle hoos!
Ei, Torbikud pole vahepeal loorberitele puhkama jäänud - uus aasta on alanud vägagi lennukalt ja kindlate sihtidega. Nimelt on meil plaanis pürgida noorte tantsupeole ning suvisele Naiste Tantsupeole. Ega's midagi - tuleb kõvasti trenni vihtuda ning tantsususse auklikuks kulutada.
Mis on aga eriti rõõmustav - meid oli viimases trennis kokku lausa 11 paari! Ja seekord polnud enam tüdruk-tüdruk paare, vaid tõesti, noormehi jagus kõigile:). Meie väike saal kipub vaat et isegi kitsaks jääma. Tore, et nõnda palju uusi rahvatantsusõpru on leidnud tee Torbikute ridadesse. Vanad Torbikud võivad kinnitada, et teil seisab ees üks üdini lõbus ja sisukas aasta:). Ja kui alguses tantsusammud veel päris soovitult välja ei tule, ei maksa kohkuda ega tujul langeda lasta - teate ju küll, et harjutamine teeb meistriks. Ei maksa muretseda, sest Kati ja Ave panevad meid ükskord õigete eestlaste moodi tantsima niikuinii :)
Kerget jalga kõikidele vanadele ja uutele!
Mis on aga eriti rõõmustav - meid oli viimases trennis kokku lausa 11 paari! Ja seekord polnud enam tüdruk-tüdruk paare, vaid tõesti, noormehi jagus kõigile:). Meie väike saal kipub vaat et isegi kitsaks jääma. Tore, et nõnda palju uusi rahvatantsusõpru on leidnud tee Torbikute ridadesse. Vanad Torbikud võivad kinnitada, et teil seisab ees üks üdini lõbus ja sisukas aasta:). Ja kui alguses tantsusammud veel päris soovitult välja ei tule, ei maksa kohkuda ega tujul langeda lasta - teate ju küll, et harjutamine teeb meistriks. Ei maksa muretseda, sest Kati ja Ave panevad meid ükskord õigete eestlaste moodi tantsima niikuinii :)
Kerget jalga kõikidele vanadele ja uutele!
teisipäev, 7. september 2010
Uue hooga
Te kõik kindlasti juba kibelete tantsima ja piilute vargsi tantsususside poole, mõeldes, et ei tea millal need küll jalga saaks tõmmata. Tirige need aga julgelt kapist välja ja lööge l2ikima, trennid hakkavad pihta 20. septembril kell 20 Tiigi seltsimajas. Vedage siis kõik sõbrad, tuttavad ka kaasa:)
reede, 13. august 2010
BALTICA 2010
Esiteks, palun vabandust nende ees, kes te muudkui blogi külastate ega jõua ära oodata, millal nüüd lõpuks mõni blogipost tuleb. Veeretan süü selle mõnusa sooja suve kaela. ;)
Aga Balticast siis...
Seekord ronisid Torbikud bussi, naistel karikakrad (härjasilmad:P) ja rukkililled pärgade punumiseks käes, meestel kaasas lõbus tuju ning vali lauluhääl. Sõit Karksi-Nuia poole võis alata. Päike hüppas ka pilve tagant välja. Kui hommikul oligi kõik natuke hall ja vihmane, siis enam mitte.
Viljandis tegime väikese peatuse, et Torbikute meespoole tuttuued rahvariided peale korjata - jah, meie meesosalistel on nüüd päris oma põlvpüksid ja särgid. Parkisime siis parajasti Karksi-Nuias oma bussi, kui meie kõrvale ilmus teinegi buss. Kõigi pilgud pöördusid siis vaatama, kes tulid ja kanäe! - Küprose rahvas tuli oma pruuni jume ning uhkete rahvarõivastega (meestel lotendasid vägagi huvipakkuva lõikega püksid jalas). Võõramaalased üle vaadatud, haarasime oma kodinad-kompsud kätte ning sammusime ordulinnuse varemete vahele lavapaika üle kaema. Koht oli muidugi looduskaunis kohas, kust avanes vaade alla orupõhjas sillerdava järve poole...
Keskpäeval oli Torbikutel vaja lavaproovi minna. Esimesel korral olime miskipärast veel päris segaduses, oli see siis lõõskava päikese süü või mille iganes, aga nalja jagus igatahes nii meile endile kui ka peojuhile:). Kord ei saanud me mikrofoni korralikult tööle, kord jälle otsustas tuul meie lauluhääled summutada. Mõtlesime, et mis seal's ikka! Küll meil esinemise ajal kõik laabub kui lepase reega...Kannatamatud Torbikud otsustasid hoopis ilusat suveilma ära kasutada ning minna järve äärde veemõnusid nautima või niisama maarjaheinas pikutada...
Paar teravat Torbikute silmapaari aga märkas, kuidas küprose kutid olid suutnud eesti kuldkiharatest noorikud ära näpata. Või oli see vastupidi? :D Igatahes, aeg-ajalt see seltskond kadus kuhugi künka taha, et siis jälle ilmuda, kord eesti näitsikud küprose poiste sabas, kord teistpidi:D.
Kell tiksus aga takka, ning nobenäppudest Torbiku-naised pidid hakkama esinemiseks pärgi punuma. Vahelduseks kostitasime pugu tulikuuma päikese käes tulikuuma supiportsuga. Oli see vast meeldiv!
Riietevahetuseks kogunesime kõik ühiselt autode vahele parkimisalale:D See võis eemalt vaadates üpriski huvitav vaatepilt olla. Peegliks kõlbasid nii auto küljepeeglid kui ka -klaasid.
Peagi hakati kogunema, võiks vast öelda, Karksi-Nuia esindusväljakule (oli sinna vast mõnus mäkketõus), et tervitada kõiki osavõtjaid ning lausuda avasõnad.
Välismaalt olid seekord külas portugallased (oma huvitava saiakompositsiooniga naisterahva peas ning lakkamatu rõõmsa pillimänguga), Küprose rahvas (oma atraktiivsete ja mänguliste rahvatantsudega), liivlased, meie sugulasrahvas, mehhiklased oma sombreerodega, itaallased (oma armastuseteemaliste tantsudega muidugi - mis muud?!), soomlased oma leelodega. Loomulikult ei saanud Balticalt puududa põlisbaltlased lätlased ja leedukad ise.
Õhtuhakuks, kui rongkäik tagasi linnusevaremete vahele jõudis, oli ka pealtvaatajaid lava ette kogunenud. Kibelesime meiegi lavale, et oma maarjapäeva õpetussõnu ning kombeid tutvustada...Nagu me enne uskusimegi, tulime nende sadade silmapaaride ning lavaärevusega suurepäraselt toime:) Publik võttis meid soojalt vastu. Tuulik, millest on vist saamas Torbikute hitt, pälvis muidugi rahva suure aplausi:D. Taavi soololaulu algus möödus veidi koomiliselt, kui mikrofon otsustas alguses mitte alluda, aga pärast, kui keegi oskas selle ka sisse lülitada, kõlasid paar Taavi nooti paraja möiratusena üle Karki-Nuia - ei osanud ta ju oodata, et mikrofon nii äkki tööle hakkab :D.
Pärast esinemist võis juba vööd vabamaks lasta ning põlvikud alla kerida. Kes otsustasid taaskord suplema minna, kes võtsid koha sisse tekkidel-pinkidel, et niisama lobiseda, kontserti nautida. Vesteldi Torbikute tulevikust, teistest esinejatest, loomulikult oli kuum teema ka kuningas Jalgpall ning kaheksajalg Paul.
Ilus päev lõpetati simmaniga ning ühiselt jalga keerutades sumedas Maarjamaa suveõhtus.
Ah jaa! Juba päev hiljem võis meid kohata Antoniuse õuel Tartumaa trallamil, mis pani ühtlasi punkti ka Torbikute edukale esimesele aastale.
PILDID
Aga Balticast siis...
Seekord ronisid Torbikud bussi, naistel karikakrad (härjasilmad:P) ja rukkililled pärgade punumiseks käes, meestel kaasas lõbus tuju ning vali lauluhääl. Sõit Karksi-Nuia poole võis alata. Päike hüppas ka pilve tagant välja. Kui hommikul oligi kõik natuke hall ja vihmane, siis enam mitte.
Viljandis tegime väikese peatuse, et Torbikute meespoole tuttuued rahvariided peale korjata - jah, meie meesosalistel on nüüd päris oma põlvpüksid ja särgid. Parkisime siis parajasti Karksi-Nuias oma bussi, kui meie kõrvale ilmus teinegi buss. Kõigi pilgud pöördusid siis vaatama, kes tulid ja kanäe! - Küprose rahvas tuli oma pruuni jume ning uhkete rahvarõivastega (meestel lotendasid vägagi huvipakkuva lõikega püksid jalas). Võõramaalased üle vaadatud, haarasime oma kodinad-kompsud kätte ning sammusime ordulinnuse varemete vahele lavapaika üle kaema. Koht oli muidugi looduskaunis kohas, kust avanes vaade alla orupõhjas sillerdava järve poole...
Keskpäeval oli Torbikutel vaja lavaproovi minna. Esimesel korral olime miskipärast veel päris segaduses, oli see siis lõõskava päikese süü või mille iganes, aga nalja jagus igatahes nii meile endile kui ka peojuhile:). Kord ei saanud me mikrofoni korralikult tööle, kord jälle otsustas tuul meie lauluhääled summutada. Mõtlesime, et mis seal's ikka! Küll meil esinemise ajal kõik laabub kui lepase reega...Kannatamatud Torbikud otsustasid hoopis ilusat suveilma ära kasutada ning minna järve äärde veemõnusid nautima või niisama maarjaheinas pikutada...
Paar teravat Torbikute silmapaari aga märkas, kuidas küprose kutid olid suutnud eesti kuldkiharatest noorikud ära näpata. Või oli see vastupidi? :D Igatahes, aeg-ajalt see seltskond kadus kuhugi künka taha, et siis jälle ilmuda, kord eesti näitsikud küprose poiste sabas, kord teistpidi:D.
Kell tiksus aga takka, ning nobenäppudest Torbiku-naised pidid hakkama esinemiseks pärgi punuma. Vahelduseks kostitasime pugu tulikuuma päikese käes tulikuuma supiportsuga. Oli see vast meeldiv!
Riietevahetuseks kogunesime kõik ühiselt autode vahele parkimisalale:D See võis eemalt vaadates üpriski huvitav vaatepilt olla. Peegliks kõlbasid nii auto küljepeeglid kui ka -klaasid.
Peagi hakati kogunema, võiks vast öelda, Karksi-Nuia esindusväljakule (oli sinna vast mõnus mäkketõus), et tervitada kõiki osavõtjaid ning lausuda avasõnad.
Välismaalt olid seekord külas portugallased (oma huvitava saiakompositsiooniga naisterahva peas ning lakkamatu rõõmsa pillimänguga), Küprose rahvas (oma atraktiivsete ja mänguliste rahvatantsudega), liivlased, meie sugulasrahvas, mehhiklased oma sombreerodega, itaallased (oma armastuseteemaliste tantsudega muidugi - mis muud?!), soomlased oma leelodega. Loomulikult ei saanud Balticalt puududa põlisbaltlased lätlased ja leedukad ise.
Õhtuhakuks, kui rongkäik tagasi linnusevaremete vahele jõudis, oli ka pealtvaatajaid lava ette kogunenud. Kibelesime meiegi lavale, et oma maarjapäeva õpetussõnu ning kombeid tutvustada...Nagu me enne uskusimegi, tulime nende sadade silmapaaride ning lavaärevusega suurepäraselt toime:) Publik võttis meid soojalt vastu. Tuulik, millest on vist saamas Torbikute hitt, pälvis muidugi rahva suure aplausi:D. Taavi soololaulu algus möödus veidi koomiliselt, kui mikrofon otsustas alguses mitte alluda, aga pärast, kui keegi oskas selle ka sisse lülitada, kõlasid paar Taavi nooti paraja möiratusena üle Karki-Nuia - ei osanud ta ju oodata, et mikrofon nii äkki tööle hakkab :D.
Pärast esinemist võis juba vööd vabamaks lasta ning põlvikud alla kerida. Kes otsustasid taaskord suplema minna, kes võtsid koha sisse tekkidel-pinkidel, et niisama lobiseda, kontserti nautida. Vesteldi Torbikute tulevikust, teistest esinejatest, loomulikult oli kuum teema ka kuningas Jalgpall ning kaheksajalg Paul.
Ilus päev lõpetati simmaniga ning ühiselt jalga keerutades sumedas Maarjamaa suveõhtus.
Ah jaa! Juba päev hiljem võis meid kohata Antoniuse õuel Tartumaa trallamil, mis pani ühtlasi punkti ka Torbikute edukale esimesele aastale.
PILDID
reede, 25. juuni 2010
Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupidu
Pühapäeval, 20 juunil jagasid Torbikud end jällegi autodesse ja sõitsid Elvasse, et veeta päev tantsides. Tegime natuke jalasoojenduseks proove, tuletasime meelde neljapäevases proovis õpitut, pidasime piknikku. Vahepeal käisime söömas, kusjuures saime mängida mängu "võidab see, kelle hame seljankat täis ei lähe". Kaotas Sille ;)
Torbikute ridades on alati üks poiss puudu, trennides täidab tema osa meie tubli nähtamatu ja väsimatu tantsumees Mauno: Elvasse me teda aga kaasa ei võtnud, laenasime endale hoopis ühe silmaganähtava ja käegakatsutava tantsija Tarbatu ridadest. :)
Kella neljast hakkasime rongkäiguks kogunema, otsisime teiste rühmade vahelt välja selle enda koha, paiskasime oma suure lipukese uhkelt lahti ja olime valmis minema.
Kõigepealt loitsusime koos teiste tantsijatega jaanitule põlema. Tantsisime "Kolme kandi lugusid" ja "Tuljakut", vaatasime-kuulasime teiste esinemisi ja nautisime toredad sooja suvepäeva:)
Kui tavaliselt on ikka nii, et meie peame inimestele oma naljakat nimesaamist seletama, siis Elvas läks aga hoopiski kummaliselt: sammuvad meist mööda kaks meest, jäävad siis meie ette seisma ja üks ütleb teisele, et näe, need on Torbikud. Seletab sõbrale meie nimesaamise ära ning jalutavad rahulikult oma asju arutades edasi, nagu poles praegu midagi erilist juhtunud. :D
PILDID
Torbikute ridades on alati üks poiss puudu, trennides täidab tema osa meie tubli nähtamatu ja väsimatu tantsumees Mauno: Elvasse me teda aga kaasa ei võtnud, laenasime endale hoopis ühe silmaganähtava ja käegakatsutava tantsija Tarbatu ridadest. :)
Kella neljast hakkasime rongkäiguks kogunema, otsisime teiste rühmade vahelt välja selle enda koha, paiskasime oma suure lipukese uhkelt lahti ja olime valmis minema.
Kõigepealt loitsusime koos teiste tantsijatega jaanitule põlema. Tantsisime "Kolme kandi lugusid" ja "Tuljakut", vaatasime-kuulasime teiste esinemisi ja nautisime toredad sooja suvepäeva:)
Kui tavaliselt on ikka nii, et meie peame inimestele oma naljakat nimesaamist seletama, siis Elvas läks aga hoopiski kummaliselt: sammuvad meist mööda kaks meest, jäävad siis meie ette seisma ja üks ütleb teisele, et näe, need on Torbikud. Seletab sõbrale meie nimesaamise ära ning jalutavad rahulikult oma asju arutades edasi, nagu poles praegu midagi erilist juhtunud. :D
PILDID
pühapäev, 6. juuni 2010
Tiigi seltsimaja kogupere kevadpidu
28 mai, Torbikud esitasid oma Baltica kava Tiigi seltsimaja kevadpeol:) Kava, mis on meil juba veres ja mille esitamisega saaks ka unepealt hakkama. Niisiis, millest küll kirjutada? Hmm, mulle tundus nagu me lihtsalt läksime kohale, esitasime oma kava ja.... See lihtsalt oli tore osake päevast.
Eriliseks tegi selle esinemise seik, et me saime esimesed päris oma riided, või noh, naispool sai;)
Vaata pilte!
Aga Torbikud, näeme 16. juunil proovis:)
Eriliseks tegi selle esinemise seik, et me saime esimesed päris oma riided, või noh, naispool sai;)
Vaata pilte!
Aga Torbikud, näeme 16. juunil proovis:)
Tellimine:
Postitused (Atom)